End

Tere!

Ja nüüd ongi kõik. :) Kerttu kolib ära:). Siimokallismusitupsu tegi mulle nüüd pool päeva blogi ja sinna ma ka oma trennijuttudega lähen. :) Mul, muide, on palju rääkida jälle. :D Nii, et... seal on eraldi isegi trennijuttude rubriik. :P

Eniveis.. http://sefiirikiisu.co.cc on siis aadress, kuhu ma teid ootan! :)

Näeme juba uues kohas!:)

With all my pleasure

Kirjutasin siin vaikselt õpioskuste konspekti kui avastasin, et pole oma trennidest veel kirjutanud. Jap, ma hakkan JÄLLE trennist jahuma... :D Pange nüüd kohe alt ja F4 ning ärge nii pea tagasi tulge. :)

Nii, need julged, kes alles on jäänud... :P Pühapäeval käisime siis Kätuga ikka nagu tublid tüdrukud trennis. Korvpall oli ja mina olin siis ainuke tüdruk, kes mängis terve hulga poistega. Esimene kord sain palliga piki pead, polnud hullu. Teise korra sain vastu nägu täie laksuga... Polnud ka väga hullu. Kolmas kord otsustas kamikaze Mihkel mulle otsa joosta ja mu sõrme teisipidi väänata... see oli valus... Käsi paistetus 5 korda suuremaks ja sõrm läks sirgeks ja siniseks... Edasi hüpati mulle peale oma... paarsada korda... :D Aga, tore oli... Treener käis sajaga pallile järele joostes toolidesse, mis platsi ääres seisid... Viimased lendasid siis kahte lehte laiali... Suht hull oli. :D Lõpuks me ikkagi kaotasime.. :D Heigoga hüppasime seal siis kui ta viimaks küsis, et suur mu miinus on silmadel. :D Lõpuks ohkas ta rõõmsalt ja sai vist aru, et totaalselt pime ma ikka ei ole ( mis arvatavasti ei vabanda välja seda, miks ma mitu korda palli lahti lasin :D). Ülejäänud aja ma itsitasin ja ajasin Kätlinit sellega närvi. :D Heigo vaatas kusjuures teda vihaselt, mitte mind... :D Kuigi mina pidevalt trenni segasin oma tobeda itsitamisega... naljakas oli ju!:D Inside... :P ;)

Eile oli aga üüüüüüüber lahe, sest lõpuks üle mitme trenni saime lõpuks veele! Lollikesed, kes te arvate, et ma vette kukkusin - böö. :D Heigo hoidis kinni. :D Mm.. muide, teate ikka, et kevadeti võib mõni surnud ja lehkav metssiga vastu ujuda? :D Jeah... seda pidi küll kord kolme aasta jooksul juhtuma, aga noh... asi seegi ju. :D Ja peaaegu, et kalda juures on vesi 5 meetrit sügav, Heigo arvas, et vesi on veel natuke külm ujumiseks, seega hoidis ta paati kinni.
Veele läksime siis neljase paadiga. Kõige huvitavam on see, et kuskile paadis eriti oma jalga panna ei tohi... Põhja ei saa panna, sest see on umbes millimeetri paksune, seega läheb see kohe ka katki... :P Ainus koht, kuhu jalga toetada, on imepisike puidust nelinurk pingi ees, sinna saab siis jala enne sõudesussi sisse panemist toetada. Kahest aerust peab ka kinni elu eest hoidma, sest muidu kukud sisse. :D
Kui viimaks meie kord oli, siis oli sinna paati saamisega ikka raskusi... :D Minu ja Kätu ülesanne oli siis paati tasakaalus hoida... Esmapilgul pole nagu midagi väga rasket, eks... :D Aga kui viimaks veel oled, siis on nii ebakindel kui ebakindel. :D Esimesed kaks minutit ma lihtsalt närveldasin kõva häälega, Heigo ainult itsitas mu üle. :D Loksusime, mis me loksusime, aga püsti jäime kui poiisid olid meile närviliselt tagant karjunud:"HOIDKE TASAKAALU!":D Siis otsustas Heigo, et loksutab ka meid... kui me lõuanud olime juba piisavalt, ütles lihtsalt:"Kui ma teid kinni ei hoiaks, oleks te ikka päris mitu korda vees ära käinud juba!":D See oli niiii lohutav lihtsalt... :D
Vahetuse korral, olin mina siis kaldast kõige kaugemal.. Vasak aer totaalselt keeldus minuga koostööd tegemast,seega ma niisama loksutasin seda paati seal... :D Kui puuront meie juurde ujus, itsitasid kõik:"Näed, Kerttu, siga tuleb!":D Jeah.. :D
Aga, ülimalt lahe oli ja esimese korra kohta vist väga hullusti ei läinudki. :) Kadedusega vaatasime süstasõitjaid, kes rahumeeli oma pisikesest süstast välja ronisid, selle ümber keerasid, vee välja loksutasid ja siis kaenlasse võtsid ja kuuri viisid. :D Meie aerud on aga juba sellised, et kui maha kukub, siis on miljoniks tükiks ta kah... :D Super. :P
Ära ei suuda ma küll oodata, mil jälle veele ulpima saab... :) Muide, et tea teaksite, siis Emajõel on parempoolne liiklus, kel sinna kunagi asja peaks olema. :D Ja ärge kevadel minge kui sigu näha ei taha. :D

Täna käisime Siimoga pärast kooli Toomemäel pildistamas ka, jube tore oli. :) Mina muudkui mäkerdasin ta põski huuleläikega kokku ja Siimo pidi vihast siniseks minema. :D

Muide... Tervitaks siinkohal Raiti ka, ta nimelt pidavat mu blogi lugema. :) Järgmiste trennijuttudeni!

Naeratus

Trrr-trrr-trrr, äratus! :P

Juhheika, esmalt mainin ära, et mulle on tohutult Up & down meeldima hakanud. Täitsa kohutav kohe. :D See on siis Halley algusaegne ansambel. :P
See selleks. :)

Eile käis Kerttu trennis, jeika. :D Isegi Alouette-i žüriis olemisest loobusin, sest tahtsin trenni minna, mis siis, et mul ideepoolest nädal aega trenni ja kehalise keeldu on oma haige käpa pärast. Kekasse ei jõudnud ma tõesti, jah... (A) :D Pole vist kolm nädalat käinud ja nüüd kui Suur Reede tuleb, ei jõua ma sinna jälle. Upsi. :D Igatahes eile olin siis trennis. Esmalt tahtis Heigo meid aeroobikasse panna. Kuna Kätlin on trennivõimetu mõned kuud arvatavasti, siis olen mina hetkel ka trennis ainus tüdruk kui Aune otsustab mitte käima hakata. :D Nii... Seletas siis Heigo meile veel kaheksasest paadist midagi ja käskis üles aeroobikasse minna jõutreeningule. Tund aega oli aega... Kui kell uut trenni näitas, voolas saal inimesi täis, kuna meie regatud polnud, ei julenud sinna ka sisse minna. Meie õnnetuseks tuli Heigo just veerand trenni peal sisse ja ksis, miks me trennis pole. :D Noh, siis oli jama. :D Igatahes sai ta me peale kurjaks ja nii vedas ta meid enda järel kenasti ergomeetrite ruumi. Kätlin läks venitama, mind pandi aerutama. :D Mitte sõudma, vaid aerutama, sellise pika šeksika tokiga. :D Jube oli, käed võttis ikka täitsa läbi.
Heigo õppis mu nime pool trenni, käis ja küsis Kätult iga kord, et kumba pidi see siis oli, kas Kerttu-Kadi või Kadi-Kerttu. :D Lõpuks ma tegin talle selgeks, et ma võin vabalt Kerttu ka olla, siis oli ta nii õnnelik, sest iga kord kui ta mulle Kadi-Kerttu ütles, sai ta nii minu kui Kätu käest sõimata. :D Igatahes kui ta korraks oli ära läinud ja mina venitasin, kostus korraga Heigo megakõva hääl "KERTTUUUUU!" mina siis jooksin ja küsiisn, et jah, mis ma tegema pean... Siis vastas Heigo,et :" Mine ergomeetrile, Sina nii lihtsalt ei pääse!" , ma siis ütlesin,et "Väga hea!" ta jäi mulle suurte silmadega otsa jõllitama... :D Igatahes nii ma seal peal siis sõudsin... Heigo kõrval oli aga mingi kursavend, kes seletas, et ma ikka hoian selga valesti, selle peale ütles trenku talle:"Ole vait! Ta sõuab paremini kui sina, sa vana looder!" mille peale kutt ütles, et:" Ta ei sõidagi sul ju, uimerdab ergomeetri otsas ainult!" siis sai Heigo kurjaks ja vastas:" Sa tahad väga sealt eesaknast välja lennata, eks?" :D igatahes mul oli lõbus nende kaklust kuulata ja samal ajal pidin nutma hakkama, sest tädid mu kõrval sõudsid nii valesti lihtsalt. Kallikesed, ega te 9t sõudma ei pea, jummeluke :S.
No ja muidugi ma hoian ju selga ja jalgu ja asju valesti, see oli nii naljakas juba, kuidas trennikaaslased ( mida seekord oli 2: üks kutt ja Kätukas ) pidid rääkima, mida ma valesti teen. :D Suht jube oli. :D Ja legendaarne lause:"Kerttu, hoia pea otse!" see on võrdväärne juba "Kätlin, KÄED!" lausega. :D
Nii palju siis trennist. :) Kedagi vist ei kotigi, ega ju. :)

Täna aga... Noh, kell on 10.02, ma olen üleval ja valmis tegudeks! :P Ma nägin haigeid unesid ka... Keemia järeltööd ja mata kontrolltööd mingit... :D No, ja siis kuidas ma oma kolme venda pidin kantseldama jne... :D No ja midagi oli veel, aga sellest ajalugu vaikib. :)
Shakespeare-i "Romeot ja Juliat" peab lugema hakkama igatahes... Teisipäeval on vastamine... Õh, vastik. See pole aga nii õudne kui cartesiana kodune töö, nimelt on meil 13 lehekülge täiesti segast teksti mingil totaalselt haigel teemal, millest ma midagi aru ei saa... Sellest tuleb teha sissejuhatus, preambula, tees, antitees, süntees ja mingi vastik kokkuvõte ka veel... Ma ei mõista, kas neil on väga valus kodus või, et neil midagi teha pole... :S Mõtlesin, et hakkan oma uurimistööd juba kokku panema, et saaks mustandi ära esitada lähinädalatel ja nii saaksin maikuu poole vabamalt võtta, aga no kui ma pean vahepeal veel haigeid uurimistöid kirjutama, siis laske mind külll maha, päriselt.
Ahjaa, inka raamatut peaks ka lugema hakkama. :) Ja rollimängu ette valmistama ja ajaleheartiklit otsima ja... :D Oeh, kiireks kisub. :)
Kui midagi meenub, tulen tagasi ja räägin teile. :P

Pildid on siin täna hästi egod (A) . :D Ei, need kõik, peale selle peegli ees "plixi" mängimise pildi nagu Artur ütleb, on kõik musi tehtud. :) Öelge nüüd, et ta mul osav pole (A). :) Kõige osavam ja kõige kallim. :) KMP, MAS, Siimokesekesekesekene. :)

Day and night

Ma ei tea, mis mul viimasel ajal nende bussidega on... :S

Kui pühapäeval pärast trenni kaheksasega koju sõitsin, siis oli esimene kord... Nimelt enne Mellistet läksin ette ja ootasin, millal bussijuht mind maha paneb. Mellistesse jõudes ta isegi mitte ei aeglustanud, vaid sõitis täiega peatusest mööda. Mina siis rõõmustasin ja mõtlesin, et ta viskab mu teeotsa maha ja ma ei pea päris pikka teed oma haigete lihastega kõndima... Aga ka teeotsast sõitis ta mööda... Ja ühel hetkel olimegi külast väljas. Bussijuht rahulik, mina närviline ja mõtlik kui seisin ja pimedat teed jälgisin. Kui kodu juba peaaegu et kilomeetri taga oli, küsisin:"Kas maha ei saagi?" sellepeale jäi juht mind vaatama ja ütles:"Ma ei märganud sind, oleksid võinud ju öelda!" seda viimast veel kurjalt ka... Nojah ja siis kuskile metsavahele ta mu maha panigi, mina pidin aga päris pika tee koduni maha kõmpima... :)

Täna oli teine kord.. Mõtlesin, et lähen viiesega koju. Bussijaamas ütles naisehääl kägisevasse mikrofoni, et buss hilineb... Hea küll, ootasin... ja ootasin... ootasin veel... Viimaks tuleb ette poole kuuene buss ja bussijuht teatab, et viiene buss võeti rajalt maha.. Kuna politsei oli otsustanud, et buss pole sõidukõlbulik ja kuskile Tartu-Elva maanteele ta jäänud oligi... Poole tunniga olin juba kergelt külmunud... See polnud aga kõik: nimelt linnast välja sõites oli Annelinnas silla juures seisma jäänud üks auto.. VIhane bussijuht peksis siis signaali ja karjus autojuhi peale . Nähes, et auto kuskile ei liigu, karjus:"Vaaakkkk juuuuu!" selle peale kogu bussirahvas ainult naeris. :D See oli tõsiselt koomiline.. :D Ja nii me tükkaega jukerdasime, et sealt mööda saada... Aga vähemalt ei maganud ta mu peatust maha.:)

Don't like the backseat, gotta be first!

Juhhei!

Kevad, viimaks ometi! Eelmine nädal oli jube, hommikul läksid kooli, oli kevad, õhtul tulid koju, oli talv. No kuhu see kõlbab nõnda?!

Eniveis... Vabandama ette ja taha ma ei hakka, sest, et... :D Ma lihtsalt ei hakka. :) Liisa juhtis tähelepanu sellele, et mu blogi hakkab välja surema ja seetõttu võtsin nõuks ja 7.31 hakkasin kirjutama. Täna lähen teiseks tunniks, seega on mul aega natuke. Raiskan oma väärtuslikku keemia järeltööks õppimise aega siin teile midagi kirjutades. :)

Mis siis juhtunud on nende loetamatute päevade jooksul? Hmm... Alustades eelmisest nädalast...

Käisin trennis üle mitme-mitme nädala. :D Kui Heigo küsis:"Teid pole Kätliniga nii ammu näinud, kus te olnud olete?" Siis Kätu muidugi ütles, et me olime haiged, mina noogutasin elavalt kaasa:D . Arvata võite, kumb meist tegelikult ka haige oli... :D Kui Heigo küsis,"Millal te siis terveks saite?" vastas Kätukas, et "vaheaja lõpuks", ja mina noogutasin jälle, eksole. :D Ma sain isegi rattaga sõita. :P Jube šeff oli, 130kcal leidis oma lõpu sel päeval. :P Rattaga sõitmine oli eriti kobe siis kui Kätlin pidi 4 korda ratast vahetama, sest niipea kui ta sadulasse istus, ütles see üles. :D Heigo ei suutnud ära naerda :D . Kui ergomeetritele sõitma läksime, läks Heigo Kätu juurde ja küsis, kas ergomeeter läks tööle... :D Kätlin vahetas kümmet värvi korraga selle peale. :D Ja siis avastasin mina, et mu ergomeetril on kahtlased numbrid ees ja pistsin karjuma. Heigo tuli ja sättis natuke ja mina alustasin siis uuesti tõmbamist ja numbrid tulid tagasi, pistsin jälle lõugama ja Heigo tuli ja küsis:"Mida sa nüüd tahad?" :D:D:D:D ja siis tegi mulle selgeks, et numbrid vahetuvadki kui ma tõmbama hakkan. :D Kutt, kes mu kõrval sõudis, vahtis mind suurte silmadega ja ma olin vist totaalne blondiin.. :D:D
Igatahes oli lõbus. :D Trenni lõpuks teatas Heigo, et järgmine nädal ( ehk siis see nädal ) on veele minek. Siimo, muide, hakkas juba pileteid müüma, et naerda saaksite mu üle. :D encoder@hot.ee - broneerige ära siis... :D

Pühapäeval sain lõpuks oma sprdikooli õpilaspileti ka kätte. Meil oli korvpalli tund kaa... Kujutage nüüd ette: Kerttu, Kätlin ja Aune ja kari poisse korvpalli mängimas... Mis te arvate, kes lõpuks tappa said ? :D jap, meie. :D Mina kiusasin Kätut ja hüppasin al ees pidevalt ja segasin, mille peale Kätlin mind igale poole saatis.
Pärast seda kohutavat jooksmist ja värki, läksime jõusaali... Mina trampisin stepperi peal ja siis läksime 25x3 korda trenažööridele... Kõhulihastel surin ma küll mingi 6nda peal ära vist juba. :D Lõpuks läks asi eriti jubedaks, sest mul hakkas ühel hetkel pilt eest minema, siis kadus heli kõrvust ja jalad läksid totaalselt all nõrgaks. hea oli, et ma suutsin end maha istutada, muidu oleks ma vist maaga kokku põrkunud.. Õnneks läks see ruttu üle ja ma sain edasi möllata. Pärast oli küll nii valus, et anna või otsad. :)

Hmm, mis siis veel... Esmaspäeval tahtsin Siimole kalli teha, kuid tema omakorda tahtis mu käest kinni võtta, mille tagajärjel me käed nii õnnetult kokku põrkusid, et minu käsi alumine oli ja selle tagajärjel üles paistetas, verevalum tekkis ja nüüd nädal aega trenni- ja spordivõimetu olen. :) Nüüd hakkab asi juba natuke üle minema, aga üks käsi on teisest endiselt 2 korda suurem, aga sidet enam vaja ei ole õnneks.
Ahhaa, eile oli ju 1. aprill, haha... :P Ma sain kaks korda Siimot "tillist tõmmata" :P Esimene kord helistasin talle ja teatasin, et läksin traumapunkti ja tuli välja, et mul on käeluu murd ja seega on käsi kipsis. :D Siimo hakkas muidugi hirmsasti vabandama, muretsema ja nii ja kui ma teatasin, et aprillinali oli, siis vist esmapilgul oli ta eriti kuri. :D
Teine kord teatasin talle, et mu emme tahab temaga millestki rääkida... Siimo arvas muidugi, et sellest, miks ta mu invaliidiks lõi. :D Aga jah, ta sai jälle tillika. :P
Muide... päeva uudis - Kerttu sai eile Heinmaaga oma esimese "Viie!" Tõsiselt ka. :O Kuulge, minust hakkab vist inimene saama. :O

Nii, igatahes on kell juba nii palju ja ma avastasin, et mu meigikott on kooli jäänud ja nüüd jooksen ma sellele järele. :P

Tsau!

Remember

Oh, unustasin teile oma esimest vektordust näidata, vaadake siis üle. :) Värvid ei ole eriti ilusad, aga asi seegi ju esimese töö kohta. :)

Kõigest... ilma naljata

Jeiii! :)

Uskumatu, milline nädal mul olnud on. Emmet ei ole siis pühapäevast saadik kodus olnud ja mina olen siis emme rolli täitnud, loodetavasti edukalt, aga mine sa tea... Igatahes tuleb ta täna tagasi. Halleluuja, hommikused söögitegemised on lõppenud selleks korraks. :)

Teisipäeval aga käisin Tallinnas meedialaagris. Ärkasin kell 5 ja asusin end käbekiirelt valmis sättima. Bussiga sõitsime siis sinna, Noorteraadio ja Noorte TV inimesed. Jube mõnus reis oli. Igatahes käis Big kogu sõidu aja ja ahistas kõiki. :D Tuli ja küsis mult, et mida ma säran, et kas ma oskan isegi ilma Encoooooderiga särada. :D Siis läks ta Reeda juurde ja otsis ta G-punkti ja tegi tšakramassaaži... 8-) Reet ei tundunud küll eriti õnnelik, aga jah, Big säras nagu täheke. :D Kogu reisi vältel jõi ta ära 8 pudelit Cocat. Käis mul järel ja küsis kas küünekääre, Cocat või midagi muud... :D Eriti valmistas talle nalja see kui Triinu rääkis, mismoodi ta Püssis karaoket laulmas käis tupeeritud soenguga. :D Big sülitas selle peale Coca suust välja ja irvitas veel tund aega järjest omaette seal.
Igatahes sain ma Willit kiusata:P. Vend laenas mult Ipodi ja kuulas selle tühjaks muidugi... :( Aga pole hullu. Miku leidis ka endale tegevuse: otsustas minust pilte teha... :D Ootas vist, kuni mul magades ila tilkuma hakkab... :D
Esimese peatuse tegime Sky plusis. Seal tegi ekskursiooni meile Kertu ja Sven. :P Hommikuprogrammi läksime ka. Uskuge mind: kui ma Kivisaart nägin, jättis süda löögi vahele, ta ON tõeline STAAR! Ilma naljata, päriselt ka! Igatahes oli hiiglama lahe vaadata, mismoodi Hommikuprogrammi tehakse, kuidas Märksi mõnitatakse ja niisama naerdakse seal igasugu asjade üle. Jube palju pornopilte oli ka seinal, muide. :D Märks pidavat strateegilised kohad märkmepaberiga kinni kleepima iga kord kui tütred külla tulevad :D Koos Märksi ja Kivisaarega saime ka häält teha, kes kuulis, siis teab,millest räägin. :P Tõeliselt lahe fiiling, ma oleks heameelega Kivisaare endaga kaasa võtnud. :P Isegi Kelku nägime! Jube nunnu vennike on... Grrrrr. :D
Sky plusiga kaasnes ka minu katkine jope: nimelt läks lukk katki ja see lukujubin kukkus küljest ära... Nii pidin ma ilma jopeta kogu päeva ringi käima... Polnud just kõige soojem ja lund oli ka natuke palju, aga õnneks pikali ei ole veel jäänud.
Edasi läksime ERR-i... Seal oli Jaan Elgula, kes meile maja näitas... Eriti häiriv oli see, et ta püksilukk oli lahti ja see häiris mind niiiii tohutult. :D Pealegi haises ta kohutavat moodi suitsu järgi... Ta jättis ka üsnagi ülbe mulje tegelikult... Ma arvasin millegi pärast, et ta sõbralik ja tore on, aga näed sa siis. ERR-is nägime Raadioteatrit, vaatasime Mnemoturniiri tegemist ja käisime ka Raadio2-s. Heidy Purgat ei näinud... Ma tahtsin ka tädi näha, kes kõigi arust überseksikas on... 8-)
Siis marssisime ETV stuudiotesse. Käisime läbi Terevisiooni stuudios ja vaatasime muuseumit igasuguste vanade telekate, fotokate, kaamerate, rekvisiitide ja muu lahedaga. Kusjuures, vana aja ja tänapäeva Canonitel pole mingitki vahet.. Vanematel Canonitel on vägevamad objed isegi ees.. Täiesti huvitav. Kuigi, jah, tegu on siiski filmiga, mis seal sees on.
Eriti vahva oli toake, kus olid KÕIK vanad lastesaadete tegelased. Leopold oli minust 2 korda suurem :O. Ja TIGU! :D Ja vana tamm ja ülbikust tammetõru... Ja Londiste! Ja veel kõik teised tegelased. Lapsepõlv tuli kohe meelde... Nii vahva oli neid vaadata. :) Uskumatu oli neid vaadata täiesti elututena seismas ja mitte ainsatki häält tegemata... :( Sel hetkel oleks nad võinud kõik elada ja oma lugu rääkida... :)
Edasi tuli Kanal 2. Legendaarne lause vist sinnaminnes oli:"Tõstame käed, kel jalad märjad on?" Enamus grupist tõstavad käed, siis tuleb Bigi suust küsimus:"Tõstame käed, kel püksid märjad on?" Kõik on vait ja vahivad Bigile otsa. :D Megasuure ringiga läksime sinna igatahes... :D Vähe vihased kõik ei olnud siis kui avastasime,et olime ennist õiges kohas olnud ja tulime mõttetu ringiga selle asemel, et lihtsalt 5 sammu mööda tänavat astuda. :D
Kanal 2-s löödi meid kahte gruppi, meie grupp sõitis siis liftiga üles Postimeest otsima... :D Vajutasime siis kõik nupud läbi ja kuskilt vastavat nuppu ei leidnud... :D Sõitsime mööda korruseid ja oleksime peaaegu,et kinnigi jäänud. :D Lõpuks sõitsime esimesele korrusele tagasi ja marssisime Kanal 2 uksest sisse ja küsivate pilkude peale sõnasime kõigest:"Ärge küsige, te ei taha teada!" ja läksime kaks ust eemal olevasse toimetusse. :D
Seal saime teada kui raske elu tegelikult ajakirjanikul on... Online reporterid töötavad 24/7 ning päevas kirjutavad 15 lugu, vahet on kuskil pool tundi... Tappev töö ju, või mis? Muidugi ka kukkuvad dead-line-id ja kurjad agentuurid, mis lehti tahavad...
Kanal 2-s käisime Reporteri stuudios ja vaatasime siis ka seda kohta, kus suviti uudiseid räägitakse... :D Hmm, jah... Seal avanev pilt erineb ikka kõvasti sellest, mis meile telekasse jookseb... Väiksed petturid. :D
TV3 majas käisime siis telestuudios, vaatasime, kuidas Star FM töötab ja mismoodi Powerhit Radios hitte mängitakse. Mõlemas raadios on tegu megaväikse stuudioga, eriti on seda PH raadio ruumid. Eriti huvitav on see, et kõik diskorid teevad oma saateid seistes püsti, seda selle pärast, et siis tuleb hääl paremini välja ja on kõlavam ja enesekindlam. Kahjuks ei saa meie seda NR-is rakendada, kuna jah, meil on pult vales kohas ja veebikaamerast oleks siis ainult hiiglaslikku inimkuju näha...
Sellega meie reis lõppema hakkaski ja sõitsime kodu poole tagasi. Terve tee kiusasime Williga teineteist. Nimelt hakkas Willi šokolaadi sööma, mille me Sky plusist saime ja seletas mulle kui hea see on ja mis mõnus pähklimaitse seal on.. :D Kui ma olin juba endast võitu saamas ja hakkasin oma pakki avama, siis teatas Willi, et see ei olegi hea. :D
Rääkisime ka autodest, toidust, raadiost ja kiusasime niisama Bigi ka vahelduse mõttes.
Kojujõudes tormasin siis kohe raadiosse, kuhu ma eriti kauaks ei jäänud, sest pea lihtsalt lõhkus otsas... :( Aga reis oli tohutult tore ja mulle meeldis. Kahjuks ei oska ma seda nii hästi siin kirjeldada ja mõtted on ka natuke hajevil, aga andke andeks, loodan, et midagi aru saite. :)

Eile veetsime Siimoga siis päeva tema juures. Vanaema ei suutnud mul ära hädaldada, et kus mu kombed on, et kodus ei ole kogu päevotsa ja nii. :D Super, eksole. :D Igatahes jah, Siimoga magada ei saa. Ta ei jää mitte kunagi magama!:D Seletab ja seletab, et ta magada tahab ja kui mina juba silmad kinni panen, siis teatab rõõmsalt, et ei, ta ei taha siiski magada :D . Täiesti võimatu on ta mul vahepeal. :D Aga nii mulle täpselt meeldibki. :)
Ahjaa, voodist lendasin ma ka vist üle... hmm.... 9 aasta välja... :D:D:D Ei, aga jah, meil saab ka koos nalja alati. :D:D
Äratas meid viimaks üks pidev kolkimine ülalnaabrite poolt... Siis Siimo seletas, et seal elavad venelased: naine on hull, aga mees kolgib. :D:D:D Ma ei saa ikka veel. :D Ajab naerma... Mees pidavat puid seal lõhkuma ja saagima... :O Ning siis kõiki töid, mida väljas saab teha, teeb ta kodus, toas...
"See ei ole enam nii väike, sest sa askeldasid seal!" :P

Igatahes... Kerttu lõpetab hetkeks... :) Mõte ilmutab juba kokkujooksmise märke. :) Ning "2 ja pool meest" esimene hooaeg tahab vaatamist. :P
Olge tublid. (Btw, Kivisaarel on kodus 38 paari kingi :P)

All about you

Jeiii!

Ma ei tea, miks ma siia nüüd iga päev olen kirjutama hakanud vms. :D Tegelikult tahtsin ma siia ühe pildi panna, mille täna hommikul natuke pärast 7t tegin. Päikesetõus siis Kerttu aknast. Muidugi tormasin ma siis kaameraga välja ja kukkusin klõpsima, aga see pilt jäi kõige rohkem silma ka. :)

Emme läkski nüüd ära. :P Piiiiiidu, seniajani kui isa ja Karl koju tagasi tulevad, muidugi. :P Mõtlesin, et peaks vektordama hakkama, seega tuleb nüüd mõni normaalne õpetus genereerida ja siis vaadata, mis saama hakkab. :P
Ma hakkasin isegi mingit täiesti tundmatut seriaali tõmbama... Nimeks oli vist "About a girl" vms. No, ma ei tea, kui see mingi jama on... :D

Mm, muide... Ma ütlesin eile, et jah, meil sai Siimoga 5 kuud täis, aga ma vist unustasin mainida, et ma armastan teda :). Nüüd siis teate :)

Dilly dally

Jeika!:)

Täna oli siis "Tsau" ja "Okei"-vaba päev... "Tsauga" oli asi natuke raskem... selle kasutamist ei osanud ma kuidagi ära lõpetada, "Okei"d aga täna kasutasin väga vähesel määral. Ma olen uhke ka enda üle veel sellepärast :).

Hommik algas sellega, et ma hakkasin oma majandusõpikut lugema. Emmel oli hiiglama raske mind sealt eemale tirida ja autosse istuma panna, sest ma olin nõuks võtnud peatüki läbi lugeda. :) Mina ei olnud üldse süüdi, et ma igat lehekülge aeglaselt ja mõnuga lugesin ja seetõttu ca 30 minutit veetsin (A). Oli-oli heaaaa(A) :P.

Igatahes sai minul ja Siimol täna 5 kuud täis. :) Selle tõttu tuli ta mulle külla ka täna. :) Minu juurde jõudsime olime mõlemad unised, mina suutsin vaevu oma silmi kinni panna, totukas ei tahtnud aga kõrval üldse mitte magama ka jääda ju. :D Muudkui siples ja pilgutas silmi. :D Oi, kuidas ma eile planeerisin, et mis me teeme ja kuidas ja miks, aga noh, sinna need asjad jäidki... :D Ilmselgelt olime täna liiga vähe koos, aga asi seegi. Lõbus oli vähemalt. Mitte, et meil muidu üldse lõbus ei oleks, eks. :D 3 oli ja kõik need feilisid ;) Siimo teab, millest ma räägin ;);).

Igatahes kui Siimo oli koju läinud, hakkasin ma filmi vaatama, seekord siis "Sex drive-i". Ütleme nii, et ma lootsin rohkem seksi. :D Ei, päriselt ka. :D Ainult roppsõnu tuli sealt nagu valingust, seksi aga mõnel üksikul korral... Mis sex drive see siis on?! :D Aga film on väga äge, mulle meeldis, soovitan teilgi vaadata. :)

Mis ma veel rääkida oskan... Hmm... :) Ahjaa, facebooki tegin endale kasutaja, aga ilmselgelt ei oska ma seda kasutada:D. Jube koht... Ma ei saa aru, kas ma kirjutan mingeid teatisi iseendale või mõnele sõbrannale. :D Täiesti kahtlane värk, ma ütlen. :D
Otsustasin hakata seriaale ka tõmbama, selleks küsisin Rasmuselt kutset tvtorrent.com-i... Rasmus oli hea:

(20:34) Rass:	Lii rääkis sulle igast reeglid ka ära, et kui ei upi saad banni jms?
(20:34) Kerttu\\ Ingel k:	Mkm, ei rääkinud...
(20:35) Rass:	Küsi talt täpsemalt, ta õpetab sind .Aga ma saadan sulle algul 10GB et saad algul midagi 10gb eest tõmmata.
(20:35) Rass:	Siin tuleb üles ka laadida, aga selleks illegaalne programm. Encu võib ka sind õpetada

Jah, kõik hakake mind nüüd õpetama. :D Sest, et ma ei osanud ka seal midagi tarka teha. :D Rasmusest nii palju, et ma ikka veel tahaks teda kiusata, aga ta senini pole vedu võtnud :(.

Muide... Ma arvan, et mu arvutil on meest vaja. :D Nimelt nagu ma rääkinud olen, klaver ei tööta... Seniajani ei töödanud, kuni Siimo täna tuli, käpakese korra külge pani ja see jobudus elueest kirjutama hakkas. :D Tulin mina, otsustas klaver, et pole neid klahve mulle vaja... :D Tuli Siimo, kaks näpuliigutust ja see jälle töötas :O. Ilmselgelt meeldivad talle ITimehed, vms... :D Grr, ma ei või, ma ütlen. :D

Mu emme sõidab homme ära Pärnusse, piiiiiiidduuuuuuu!:D Mahlapidu otseloomulikult ;). Kerttu on nädal aega koos Karli ja isaga kodus, jipikajee. :D Ta tassib mul jälle pool elamist kaasa, tule taevas appi, nagu ta sinna elama läheks vms.:D
Igatahes... homme hakkan ma küll vektordama!:D Mul on terve hunnik õpetusi ja oioi kui jälle midagi välja ei tule. :)

Midagi muud ma hetkel küll rääkida ei oska, sabad rõngasse ja rõõmsalt kevadesse! :)

Btw, õp. Veider ei tohi küll ära minna:(. Jutt mu mataõpsist siis. :( Jama asi ju, ta on nii vahva. :)

Sägäns:)

Bulletproof princess

See maailm, mis elab minus, mis minuga ühte loodi, on sama vana kui mina ja veidi mu enda moodi... - Liisa orkuti märge :)


Tere!

Rändasin mööda Liisa orkutit hetk tagasi ringi. See ajendas mind ka kirjutama... Vaatasin neid koolipilte ja ohkasin raskelt. Nii raskelt, et sellist ohet ei ole ma ammu ohanud.
Ühel hetkel tundsin,et mind valdab kahtlane tunne... Selline tunne, et ma päris ei kuulu siia... Midagi on valesti, väga valesti... Ma muutusin kurvaks ja seejärel hakkasid pisarad kuskilt altpoolt üles tulema ja ma tundsin seda vastikut kibedat maitset.
Ma tunnen, et ma olen üks tühi kest... On olemas, aga täiesti isikupäratu... Lihtsalt, keegi... Lihtne tüdruk, mitte midagi erilist. See tunne ei meeldi mulle. Ma ei taha olla tühi kest, ma tahan olla see, kelle unistused täituvad ja kellel on olemas isiku-ja loomupära. Ei taha olla samasugune nagu see tühi ja vastikult hall mass mu ümber. Ma tahan ka KEEGI olla.
Mul on vastik tunne... Ma olen end ära kaotanud, kuskile nii sügavale, et sealt on pea võimatu välja tulla... Võibolla ei ole ma end isegi mitte üles leidnud, et siis ära kaotada. Kuskil on mingi viga, aga ma ei oska seda parandada, ma ei julge seda ka otsida, kartes pärast kellelegi haiget teha.
Kõige halvem on see, et ma ei saa öelda:"Okei, saame üle, sabad rõngasse ja marsime rõõmsalt edasi!" See oleks võlts... veel võltsim kui ma ise praegu...
On-on masendav, aga ma teisiti ei oska...

Muide, homme on emakeele päev, mille Jaan Tätte ristis okei-vabaks päevaks. :) Teeme siis midagi tarka ja kasulikku ning ärme see üks päev oma eestlust maha salga ja räägime puhast, korralikku emakeelt.
Mul endalgi on häbi, et oma kodumaale nii teen... Mõelgem natuke oma keelekasutuse peale... Mina tahan eestlane olla, aga teie?

And again, again...

Jälle mina. :D

Jah, alguses ei saa vedama, pärast ei saa enam pidama... :P Mis teha, mõtlesin, et sajan jälle sisse ja ütlen kaks sõna. :P
Tervis on täitsa normaalne: urisen ikka veel, aga nohu ei ole ja pea tuikab ka natuke otsas, aga see on vist ajaloost pigem... :P Ma avastasin, et mu TV lehtede arv on kasvanud 21-ni. Palju õnne mulle. :) Varsti hakkan tegema... või noh... jah...
Homme kooli ei lähe, ravin end veel kodus, et siis kenasti vaheajaks jalul olla ja möllata. Seega, minu jaoks on vaheaeg alanud. Jeeeei. :) Kaks päeva varem, aga alanud. Böö teile, kes te veel koolipinki litsute ja nühite. :P Tegelt homsest ajaloo-ja politoloogia tunnist tunnen ma küll puudust... ja prantsuse keele tundi võiks ka minna, aga noh, ei ole hullu. : )

Emme tuli koju ja siis ma ajasin temaga niisama juttu... Rääkisin endast ja Siimost ( ehk siis Koogipaarist:D) mille peale tema ainult muigas ja niisama küsimusi küsis. Rõõmsalt teatasin talle, et ma tahan 12.12.2012 abielluda... :D Ema vaatas natuke lakke, mõtles... mõtles ja ütles siis:"Oh, vähemalt on sul siis veel natuke aega!" :D Paaniliselt hakkas ta mind ümber veenma pärast seda koogijuttu kui ta tegi mulle ikka selgeks, et veel abielluda pole mõtet:D.
Siis aga läks jutt sellele, et ma raamatupidamisest huvitun. Emme on küll öelnud, et ma ei peaks sama tööd tegema, mida tema, aga nähes kui väga ma majandust armastan, lõpetas ta selle jutu. Seega, minust saab tüüpiline raamatupidaja: pika jopega, mida ma vähemalt 20 aastat järjest kannan ja kapuuts peas ringi käin. :D Need, muide, on tüüpilised raamatupidajad. :D Ma muidu hakkaks sekretäriks, aga Siimo ütles, et sekretärid on ilusad, blondid ja direktoritele flirtimiseks, seega minu puhul ei mängi vist välja. :) Aga eks ta teab, millega ta riskib ;).
Igatahes andis emme mulle natuke raamatupidamise töid teha. Hästi suure hunniku tšekke, klambreid ja käskis need kenasti kuupäevalisse järjestusse panna. Siis klammerdasin need õigete paberite külge hiljem veel kinni ja oligi kõik. Sain väheke kirjutada ka. Oi, kuidas mulle need asjad meeldivad, mis siis, et teie arvates suht mitte midagi, aga mina olen laes õnnest. :) Tegelt juba siis kui ma 5- või 6-aastane oli, andis ta mulle selliseid pisemaid töid, millega kätt harjutada ja mina istusin kabinetis ja tegin kõike emme järgi. :) Nii vahva ju!:)
Ei, kui te nüüd arvate, et ma noorsootöötajaks enam üldse saada ei taha, siis te eksite - tahan küll ja väga tahan ja TPS ootab mind, nii et;). Aga Mainor tundub ka hea valik olevat... seal on isegi ju psühholoogia, ma sain ka nüüd teada. :P Oeh, nii palju valikuid, aga üks Kerttu. :)

Ahjaa, rändasin väheke Buduaaris ka ringi, leidsin teema Vähk meestest... :P Keegi küsis, et mis neid eriti võlub:P. Nüüd ma tean, millega ma Siimo ära võluda saan - SÖÖÖÖGIGA:D Tõsiselt ka, kui midagi vaja pidavat olema, siis tulevat Vähkidele söögiga läheneda ja saabki kõik, mida tahta... Õõõu, Siiiiiimoooo (A) :D
Rääkige mulle veel, mis neid peale kuuvalgel jalutamise, söögi ja romantika köidab? :P

Sefiirikiiiiiiiiissssuuuu

Joukdidou,

Kes ei tea, siis kell on 7.34 ja ma passin kodus. Ma olen jälle haigeks jäänud... Oeh jah... Kurk on nii valus juba kesteabmispäevast. Nüüd passin ma kodus ja valutan kurku... Üldse kardan ma, et ma saan selle sama toreda lümfisõlmepaistetuse, mis mul eelmine vaheaeg oli... See algas samamoodi... Mingi gripiepideemia pidi jälle ringi liikuma: rahval on kõhuvalud, peavalud ja süda on mega paha... Gäthlin läks eile isegi haiglasse selle peale... Täitsa jama ju.. Kui Irelie seda rääkinud oli, hakkas mul ka kõht suht valutama. :D Loodetavasti saan ma ikka vaheaega nautida, mitte jälle antibiootikumidega sõber olla..
Üritasin vektordada ka... Aga nagu ikka läks see sinna... kaugele... hästi kaugele minust... *-)

Nüüd OLEN ma veendunud,et kõik elektroonilised 21. sajandi vidinad mind vihkavad... Nimelt... Eelmisel reedel ütles mu läpaka klaver lõplikult üles... Ainus asi oli see, et ma sain Siimole läbi MSN-i "probleem" öelda... :D Ja see jäi ka mu viimaks sõnaks... :( Siimo ütleb, et mu mõni kuu tagasi, läpasse aetud Coca hakkab seal oma tööd nüüd tegema... Pff... Sain Liilt siis jubina, millega oma kaks lärmakat klaverit arvutiga ühendasin ja nüüd siis üritan kuidagi kirjutada... Muidugi on mu arvuti üldse otsaandmise äärel... Loobib oma suva järgi aknaid kinni, arvab, et ta võib ka vestlustes osaleda, öeldes aeg-ajalt "gh~" vms... Või arvab, et kaks rida k-tähtesid on ka vajalikud...
Siis olen mitu päeva nagu jobu endale seda jubinat taga ajanud, mida klaveri ja arvuti vahele ühendada... Lähen poodi ja ütlen,et "Mul on seda jubinat vaja", siis vaadatakse mulle hetk otsa ja öeldakse:"Meil ei ole." Ja nii ma muudkui käin... ja käin... ja käin... :S

Eile ütles mu kena roosa telefon üles... Ma vist loopisin teda jälle kuskile. :D Igatahes ei leia ta enam ühtki leviauku ja ei suhtle minuga absoluutselt. :D Grr, ütlen ma selle peale... Päriselt ka nagu. :D

Mis siis veel... Koolis on ka tore jah... :D Mina ja Rait oleme Rosenfeldtile totaalselks õudusunenäoks... :D Esmaspäeval töölehte täites, me itsitasime ja rääkisime vist natuke liiga kõva häälega. :D Mina ei ole süüdi, et Rait tahtis tobedaid lauseid sinna kirjutada ja mind sellega kiusas... Reported speech pole nagunii meie rida ju. :D Igatahes saime me Raidiga kõvasti varem tunnist ära :D.
Teisipäeval oli ka inka tund tore: Rait aevastas ja nuuskas nii tobedalt naljakalt, et ma keset tundi naerma purskasin, Rosenfeldt minu järel. :D Ja siis me naersime ja naersime. :D Keegi ei saanud asjast aru ja Rait muutus järjest vihasemaks. :D Lõpuks ma küsisin talt:"Sa ikka saad aru, et su üle naerdakse praegu jah?" :D Rait läks näost siniseks, siis roheliseks ja siis kollaseks ja urises:"Jah!" :D Rosenfeldt ütles aga:"Tegelikult ma ei naera üldse Raidi üle, vaid sinu, Kerttu. Sina hakkasid naerma ja mina sinu järel":D Vähe feil siis. :D Rait mõnitas mind veel tund aega järjest sellega. :D

Hmm, oma kirjandusega kaklen kaa... Sain mingi töö jälle "3" ja nüüd tuleb kursus "3", mitte, et ta muidu midagi muud oleks tulnud, eksole... Ma olen ka hästi rõõmus, jah... Ema küsis eile, et kas ma ise olen rahul sellega... Loomulikult mitte... Aga jah, Heinmaa kirjutas mulle tööle "Minu arvates ei saa neid tegelasi nii mõista. Kahjuks jah" Mis krdi ajast õpetaja töösse enda arvamust kirjutab?! Või siis minu vastuse järele "Kahjuks vastasid mööda!" WTF?! Halleluuja kirjandus ja eesti keel... 9 aastat armastatud tunnid... Ja nüüd ained, mida ma vihkan, kardan ja kogu südamest jälestan... Uskumatu, kuidas keskkooliõpetaja valib endale lemmikud ja siis poputab, ninnutab ja nännutab neid... Sellised asjad jäid kuskile põhikooli tasandile...
Sellega seoses istusin eile füüsika tunnis ja libistasin pilgu üle enda ees oleva lehe, seal olid KHK Kutsevõistluse alad... Pilk jäi pidama "raamatupidamise" kohal... Ja siis ma mõtlesin, et "kõik, sinna ma lähen!" muidugimõista ei ole see alates põhiharidusest. Ma olin niiii nördinud ja vihane, et ei suutnud enam pisareid tagasi hoida.

Nüüd püüan ma edasi mingitpidi vektordada ehk ja siis vajun õpikute ja töövihikute vahele õppima... Mul ENDISELT on 18 lehte vaja ajaloo töövihikus teha... :D

Olge tublid ja püsige tervena!

Pildid on siis minu tehtud, peale selle Hello Kitty. See on siis minu vektordatav pilt või midagi. :D Ülejäänud pildid on pühapäeva looming. :) Viimasel pildil on Karl, mu vennaraas siis. :)(L)

Everytime we touch

Okei, ma ei ole tõesti ammu kirjutanud... Aga jah aega on niii vähe olnud, et ma lihtsalt ei ole arvutis olnud rohkem kui 2 tundi.
Mis ma siis teinud olen... olen õppinud, käinud oma asju järele vastamas, raadioski käin kenasti ikka ja trenni olen ka kaks korda juba sattunud. :D
Reedel oli trenn tore... Läksime Kätlini ja Aunega sinna, mina sain võtme tänu Kätule, kelle vastutada ma siis jäin. :D Loomulikult ei lubanud ta mul hingata ega midagi, eksole. :D Tegime siis 20 minti jooksu, 40 minti sõudmist ja 40 minti üldarendavat. Pärast neid ülesandeid ma sealt matilt ka enam ei tõusnud. :D Laupäeva hommik oli aga eriti tore... Esmalt hakkasin üles tõusma rõõmsalt kui suurest kõhuvalust voodisse tagasi vajusin. Siis panin jalad kõhu alla ja keerutasin end voodist maha. :D Naerda ei saanud, aevastada ei saanud, köhida ammugi mitte. :D Keela rõõmu, eksju. :)
Mida vahvat ma siis veel teinud olen... :) Eile oli raadio sünnipäev, läksime siis Siimoga sinna, tuli välja, et me olime raadiost peaaegu, et ainsad, kes viisakalt riides olid, nojah siis. Meie ülesanne oli kandikud käes pokaale jagada, õnneks aga vabastati meid sellest kandikupiinast ja andsime niisama jooke... Mina tormasin muidugi Jüri Sasi juurde ja andsin talle klaasi kätte, laialt naeratades. Viimane vaatas mind sellise näoga, nagu oleks ma ikka sügavalt peast põrunud. :D Mm, siis õhtu kulminatsiooniks oli see koht kui me Siimoga torti sööma läksime. Esmalt ajasin mina sealsamas kandikul torditüki ümber, mis tähendab,et mehele ma ei saa... Oma taldrikule läks see aga õnneks ikka püstisena. Siimoga juhtus samamoodi nagu minugagi. Sellele sattus aga Big peale, kes karjus:"Haa, te ei jäägi kokku! Ma pean sellest kohe kõigile teatama!" :D No ja muidugi ta haaraski mikkeri ja lõugas sinna:"Meie ainus raadio armastajapaar ajas mõlemad torditükid ümber! Nad on vabad nüüd!" kuskilt kaugelt kostis:"Minge lahku nüüd!" :D Õnneks kedagi eriti ei kottinud. :D Nad ei pannud tähelegi seda Bigi tavapärast lärmamist mikkerisse. :D
Hiljem stuudiosse minnes, ütles Veedler meile:"Noh, koogipaar!" :D:D:D Vähe me ei naernud siis. :D Jahm , meie olemegi koogipaar, aga uhked selle üle! :D

Hmm, KHK-s lõppes mu kursus siis teisipäeval... Läksin sinna, sõin torti, sain tunnistuse kätte ja tulin tulema. Natuke kurb oli... Mulle nii meeldis seal, hästi lahedaid asju sain ikka teada... Mõtlen ikka veel KHK-sse minemisest... Meil võiks ka nii ilus kool olla. :(

Ahjaa, täna käisin Karliga linnapeal... Nimelt on tal laupäeval jubetähtis giidikoolituse osa ja täna võttis ta mu kaasa ja vedas mööda linna ning rääkis mulle igasugu vahvaid asju. Alguses mõtlesin isegi, et ehk veidi igavaks läheb, aga ei, Karli oli tore kuulata, ta oleks mulle isegi veel rohkem võinud rääkida. :) Aga, ta lubas mu homme uuesti kaasa võtta :). Igatahes, Baeri ta mul kallistada ei lubanud ja igasugustest ustest ei tohtinud ma ka sisse minna. :( Vahepeal sattus ta segadusse ja küsis:"Kuule, kus me oleme?!" :D või siis "Mis asi see on?" :D Aa, muide, Riigikohtu kõrval on koht "neljas aste", seal saab pissile minna,et te teaksite, giidikoolituse põhitõde. :D
Aga, mul oli äärmiselt tore ja midagi harivat sain ma ikka kamaluga teada. :) Aitäh sulle. :)

Tegelikult olen ma hästi palju asju veel teinud, aga hetkel ei ole mul aega rohkem rääkida, olge tublid. :)

Kerttu

Year 3000

Hommik kõigile!

Nii armas on see, et laupäeva hommik algas päikesega minu silmadele. :) Üks tõeliselt ilus ja rahulik hommik.

Käisin eile esimest korda koos Aune ja Kätliniga trennis. Sõudmises nimelt. Okei, nemad olid seal juba nädal aega käinud, mina jõudsin sinna alles eile. Esmalt läksime pool tundi varem kohale, treenerit vajalikul ajal ei tulnud, aga polnud hullu. :) Meie naersime kõigi ja kõige üle. :D Aune nagunii jälle ei kuule, aga me ei põe. :D Igatahes tuli treener ka lõpuks, vaatas mulle otsa ja küsis:"Sa tahad ka trenni tulla või?" :D Ilmselgelt mõtlesin ma siis, kuhu see Kätlin mind vedanud oli. :D Aga minemata ei saanud ka jätta, sest Kätu lubas mind siis koolis ära uputada :D.
Ei, positiivne trenn oli. Kätu rääkis, et kevadeti, siis kui vesi vähemalt 10 kraadi juba on, lähme Emajõele sõudma, siis kestab trenn kauem, ca 2 tundi, poole sellest ajast veedavad algajad nagunii vees supeldes :D. Jess. :P
Ahjaa, muide, see paat on võimalik endalt alt ära ka sõuda ju. :D Ma olen veendunud, et ma olen esimene, kes oma paadile kuskile pärapõrgusse järele ujub, sest jah, minuga selliseid asju lihtsalt juhtub. :D Arutasime Kätlini ja Aunega seda ka, et mismoodi see paat täpselt laine vastassuunda pööratakse. Me leidsime võimaluse, et ronime maha, keerame 14 kg kaaluva paadi ümber, ronime peale tagasi ja sõuame edasi. :D Ainult, et selleks ajaks on laine juba nagunii kolmandas kohas, nii et. :D aaa, muide, üks paat maksab ca 20 000 - 1 000 000 krooni ju ja selle mahapillamisel puruneb see pisikesteks tükkides.. *-)
Hmm, siis kolmapäeval on mul uuesti trenn, me mängime mõnusalt lumes jalgpalli nagu treener mulle lõbusalt teatas. :P Jammy :P.
Trennis aga jooksime 20 minutit, korraga kuulsin tuttavat karjumist ja avastasin, et see on mu endine kergejõustikutreener. Jooksin siis edasi, kui korraga nägin, et ta mind jälgib. Hiljem jäin seisma ja siis ta vist tundis mu isegi ära, igatahes saatis ta mulle mõrvarliku pilgu... Ta pole mind kunagi sallinud... aga ega tunded on vastastikused. :)
Pärast jooksmist, ustega jändamist ja mööda maja ekslemist jõudsime ergomeetriteni, seal venitasime ja läksime ergokatele.
Poole mu sõudmise peal tuleb treener ja küsib:"Kas sa aeglaselt oskad ka sõuda või?" :D Ma siis ütlesin, et ega eriti hästi välja ei tule ja nii ta käskis mul koguaeg sekundilisi pause teha. :D "Võta nüüd aeglasemalt, sa sõuad siin kiiremini kui poisid!" :D Mina ei olnud süüdi ju. :D 10 minutit üritasin siis hästi aeglaselt kõike teha... Aga jah, ega see välja ei tulnud. Igatahes siis pidingi kahjuks koju ära minema, sest tahtsin nädalavahetuseks koju tulla. Nii kahju, trenn läks edasi ja isegi treener tundus natuke kurb olevat :D.

Siimo oli nii armas ja tuli mulle vastu ka veel. Ja siis läksime koju ja nääklesime tee peal teineteisega väheke. :) Naljaga pooleks muidugi, tema peale ei saa ju üldse kurigi olla. :) Ta liiga armas selleks. :)

Kojujõudes tõi naabrinaine oma emase jänese meile, et me neid paaritaksime oma isasega...Ohjaa... See ilmselgelt on tore, kuidas nad ringi lasevad ja hüppavad ja üksteist taga ajavad... See lärm... mmmm....

Pff, ma hakkan haigeks jääma... :( Nohu, köha ja kurk on niiiii valus,et anna või otsad. :( Aga loodetavasti saab asi korda, nüüd enam küll trenniks haigeks ei taha jääda, see on ikkagi liiga lahe!

Ega muud ei olegi mul vist öelda, nautige oma pikka nädalavahetust, mis muud! :)

Panen pildi neist kahest jänkust ka siis siia. :)

Kerttu

Why don't you play louder?

Wuptdiduu!

Emm, jahm, mind oli siin viimati näha... emm... 4 päeva tagasi. :D Andke andeks, enam ei tee :D. Ütleme nii, et mul on jälle tohutult kiire olnud..

Alustades esmaspäevast... Niisama toredalt veetsin oma päeva koolis kui õhtul raadiosse läksin ja Big uuris ja puuris, miks ma ikka koolitusel pole ja nii. :D Vaene Kati tuli ja seletas, kuidas üks paarike muudkui keset koolitust musitab, kallistab ja suudleb. :D Meie Siimoga ei suutnud ära naerda, sest Big ja Kati olid totaalselt paanikas sellest. :D
Teisipäeva hommikul said mu unehäired tõestust, nimelt olin ma vist öösel raskemalt koduseid töid teinud, igatahes olid mul padja kõrval kenasti õpikud, päevik ja vihikud. :D Ma ehmatasin alguses täitsa ära kui seda virna nägin. :D Käisin Kutsekas ka... Ma ju olin kirja jälle valesti lugenud ja ronisin kohale tund aega enne algust. (selle peale paneks ma siia selle "ougaad" lõusta, aga kahjuks mul pole seda siin :( ) Kahju, et see asi läbi saama hakkab, täitsa tore oli... :(
Õhtul enne saadet istsuime Siimoga rahulikult diivanil kui tuli Raico, kes vaatas meile otsa, tegi suured silmad ja küsis:"Misasja? Mis teiega juhtunud on?? Miks te teineteise kõrval istute?" :D Meil polnud muud teha kui selle üle lihtsalt naerma hakata. :D Mulder torkas seepeale vahele, et pole ime kah, miks teisipäeviti alati päike paistab ja Kerttul juuksed sassis on. :D (A)
Kolmapäev oli unine nagu ikka... Tänane aga... Õh, kust ma küll alustan. See päev algas jubedalt... Nimelt oli meil teisipäeval kokku lepitud, et tänasele lõputööle KHK-s olen ma mineja ja KHK-st saan tõendi ka selle kohta.. Kõik oli tore kui ma eile õhtul teada sain, et TDL on otsustanud aktuse aega muuta ja selle neljapäevale tuua, mis tähendas, et ma pidin täna kell 13 kahes kohas korraga olema. Mind aga, on ainult üks... Seega ütlesin juba eile ära, et mind ei ole, aga kes see mind ikka kuulab, eksole. Hommikul tuli välja, et mu päev on vabastamata, mis tähendab, et ma panin kogu päeva poppi. Kooli ei saanud minna, sest kaheks KT-ks oli õppimata. Palju õnne.
Kooli jõudes sain Jõksilt vastu pead, et miks ma teksadega olen. Saatis mu siis koju, alguses tahtis rahvariideid mulle selga kupatada, millest ma ka keeldusin. Läksime tülli ja karjusime teineteise peale, sest ma vihastasin, kuidas ta täiesti pohhuistlikult käitus sellesse, et ma pean KHK-s oma kursuse lõpetama. Ma tegin sellle talle muidugi valjuhäälselt selgeks ka.
Hiljem ei suutnud ta siis ära vabandada... andis lillekese ja muudkui vabandas. See oli juba halenaljakas.
KHK-sse jõudsin kell 15. Üritus hakkas läbi saama, aga parem hilja kui mitte kunagi ju? Igatahes, jah... Täiesti õudne... Ma ei tea, miks ma endale jälle pähe lasin istuda, aga pärast sellist asja ma totaalselt keeldun asjadest TDL-i heaks tegema ja nii ongi!

Mu arvuti on otsi andmas: ta on nii aeglaseks läinud, et ma ei teagi... Siimo ütleb seepeale, et uut Wini on peale vaja :D.
Ma hakkan oma uurimistööd juba varsti tegema :P.

Ma olen Karli iga päev näinud, see on täitsa positiivne :P. Meil pidi mingi magneetiline tõmme olema vms, nagu ta väidab. :D

Ega ma muud tegelt ei oskagi rääkida, edu teile !

(Esimene pilt on Siimo kunstiteos. :) )

Who am I to say

Okei, mul on nüüd häbi.. :D Ma kirjutasin siia viimati...emm.... noh... 4 päeva tagasi, andke andeks :$. Varem sai ikka iga kahe päeva tagant kirjutatud, aga nüüd on nii kiireks läinud, et enam ei ole aega lihtsalt...

Eile oli sõbrapäev... See oli täitsa vahva. Mina, Rauno ja Siimo läksime Raadi Race-ile. Esmalt Siimo helistas mulle sada kaks korda, et teada saada, kus ma siis täpsemalt olen. :D Ema mul driftis rahumeeli mööda Raadit ringi. :D Igatahes oli Raadio Race üsna huvitav... ja külm. Ma ei saa aru, mismoodi inimesed seal kella 11-st 17-ni vastu oleks pidanud pidama?! Jube külm oli, päriselt ka...
Sõidud iseeenesest olid lahedad, eriti meeldis mulle üks bemmi maastur, mille häält ka kuskilt kaugusest kuulda oli. Maasturite värk ju. :P Aga jah, see, kuidas ta külg ees ikka tee läbis oli vahva. Ülejäänud olid kohale tulnud oma vanade autodega, üks auto suri teel välja ja Opelid ei saanud kuidagi koha pealt minema. :D Üks Opeliomanik suutis endale oma vanuseklassis parima aja välja sõita... Mina arvasin muidugi, et küll ta poole tee peal ära roostetab, aga üsna ilusti ta vist finišisse jõudis... :D
Ahjaa, veel meeldis mulle see koer seal RR-il... Hästi ilus must koer oli, kes mul kohe sõbraks hakkas, nuusis ainult kindaid ja nätsutas neid... :D Mu kindad on üsnagi näritud nüüd... :D Tõsiselt ka, pöidlaid ei eksisteeri enam. :D Aga kutsa oli vahva: hüppas aia najale püsti ja tahtis, et me teda sügaks. :P
Lõpuks läksime aga ära, sest mina keksisin nagu segane ringi ja Raunol ja Siimol parem olla ei olnud...
Edasi läksime Siimoga tema ema juurde. :) Ma nägin ta hüperrõõmsa ja särava ema ka ära... Tegid nad seal padjasõda ja kiusasid teineteist täiega seal. :D Aga jube lahe oli, ema näitas tal oma kaabusid ja rääkis, mismoodi peakatteid hoida jne. :P Aga jah, meil oli lõbus Siimoga seal. :D Khm. :D
Õhtu lõppes mul Liiga Atlantises. Seisime u 20 minti järjekorras ning siis läksime ja möllasime natuke Atis. Täitsa tore oli, Att on nüüd tõeliselt suur ja tantsuplats on vägevalt suur... Kahju, et ma eile nii suusatajana kohale olin läinud... otse RR-ilt põhimõtteliselt ja riideid ei õnnestunud valida... Pff... Järgmisel peol saab mind vast rohkem tantsuplatsil näha, ma loodan. :P
Päeva lõpetasime siis megahüper jooksuga Annelinnast Mäkki Liiga. :D Vaeseke oli täitsa läbi ja lootis aina, et ma totaalselt ära väsiks ja enam tormata ei jõuaks. :D

Kui sõber kukkus, haiget sai,
siis lohuta ja teel ta'l pai.
Kui ikka nukker on tal meel,
võid kalli-kalli teha veel
ja kui ei lohuta ka see,
siis oma komm sa pooleks tee!


Sellise sõnumi sain ma eile Karlilt sõbrapäevaks. :) See oli nii tohutult armas, et mul tahtis jälle pisar silmanurka tulla... :)
Ma tegelt olen tahtnud päris tükkaega Karlist rääkida... :) Nimelt tuttavaks saime suvel malevas... Me ei teadnud kumbki, et ühes majas elame ja meie vahel on lausa üks korrus! Puhtjuhuslikult saime tuttavaks ja olime koos ühes vahetuses. Oi, kuidas me nääklesime üksteisega ja norisime, togisime, lõime ja kiusasime teineteist:D. Kõigi arust oli see muidugi jube naljakas. :D Mitu korda ähvardas ta mind kanalisse visata ja vetelpäästjate paati kinni panna jnejnejne :D. Kleeepis mind kleeplindiga kokku ja eksitas mind raamatukogu arhiivi ära. Ja kui ma paaniliselt teda hüüdsin, ei vastanud ta mulle ja irvitas pärast kui ma, nägu valge, ta hiljem üles leidsin. :D Ja oi, kuidas ta siis tappa sai. :D
Sellest hoolimata sai ta mu kõigekõige paremaks sõbraks, uskumatult heaks sõbraks ikka! Ta kuulab mind alati, annab head nõu ja me saame kõigest rääkida. Ma julgen väita, et ta on mu üks suurimaid usaldusaluseid üldse!
Eelmisel nädalal kui ma temaga üle pika aja rääkisin, ütles ta, et muretses tõsiselt minu pärast, et midagi minust nii kaua kuulnud ei olnud ja mitu ööd ta magada ka ei saanud, kartes, et kas minuga on ikka kõik korras. Mul hakkas häbi ja kurb ühe korraga. :(
Muidugi oli ta mul mõnel raskel ajal toeks, andis nõu ja lohutas ning siis kui ma juba 24 volti kätte olin saanud, kutsus mind enda juurde teed jooma, et ma enam seda mõrvarlikku kraanikaussi ei puutuks. :) Ja kuidas ta sünnipäeval tuli lillede ja šokolaadiga ja ütles:"Kui keemia sind päris segaseks tegema hakkab ja masendus peale tuleb, söö seda, siis läheb paremaks!" :) See oli nii tohutult armas, et ma lihtsalt hüppasin peaaegu sülle talle. :))
Ja muidugi ei saa mainimata jätta tema mõnusat kaamerat, head fotomisoskust ja seda aktiivsust. :) Ja sixpack on ka vaja ära mainida ju, või mis? :D Jah... ja tema on nõus minuga Stiinat, Cosmot, Vogue-i lugema, et siis irvitada, mismoodi nad ei oska seal pilte lõigata jne. :D "It's CoSMOOOOO TIIIME!" :)
Ma olen tohutult õnnelik, et mul sinusugune sõber on, tõsiselt! :) Karlist on saanud mu kõigekõige kallim sõber üldse! :)

Nii... Nüüd aga räägin natuke reedest ka. Olin siis Intellektikal Noorteraadiot esindamas. Siiri oli natuke pahane vist, et ma olevat Halley'st täitsa ära läinud ja üldse enam koosolekul ei käi ja nii... :( Paha tunne hakkas ... Vabandust.
Aga Intellektika oli tore: Big lärmas kõigi peale, kes ette jäid ja peksis asju jalgadega kui need talle ette jäid. :D
Ahjaa, KHK tigu tõmbles seal oma rosetiga ringi, üritas kahvli ja noaga süüa, sõitis jalgrattaga ja kui ta ära väsis, viskas end keset põrandat maha ja jäi magama. :D Siis üks hiir aheldas ta enda jalgratta külge ja vaene tigu pidi end elueest kinni hoidma, et mitte maha prantsatada:D. Siis otsustas ta trenni teha ja võttis pisikese palli ja ronis sellele otsa ja hakkas kõhulihaste harjutusi tegema. :D
Mingi tobe tammetõru käis ringi ja puhus kõrvulukustavat vilet, senikaua, kuni üks laps talle jalaga tagumikku pani. :D
Kella viiest saime Siimoga kokku ning kogu tee bussijaama me lihtsalt naersime... Ma ei mäletagi enam, mis meile nii nalja pakkus, aga jah... :D Inimesed vaatasid meid nagu imelikke... :P

Aga mul oli super tore nädalavahetus! :)

Kerttu

I'm a true beliver

Joumuskad! :)

Andke andeks, et ma tõesti viimati siia alles pühapäeval kirjutasin, aga need kaks päeva ei ole ma arvuti taha absull sattunud, vaid kojujõudes magama läinud.

Nimelt olen ma täiesti unetu... Ärkan öösel 2 - 6 korda üles, ei saa aru, miks pime on ja miks mu äratuskell siiani plärisenud pole. Seejärel jään magama tagasi ja ärkan hommikul üles väsinuna ja pahurana... Päeval on mul aga selline veepuudus, et ma neelan üht veepudelit teise järel... Asi on lootusetu!

Okei, aga aitab minu tervise plämast, see nagunii kedagi ei koti. :D Teen väga lühidalt kokkuvõtte, millega ma siis hakkama olen saanud need mõned päevad...

Esmaspäeval käisin Auras pildistamas... Nimelt on meil koolis fotokonkurss huvitavate ametite kohta ja siis me vajusime õpetajate ja kümnendikega Aurasse. Üks tore tädi vedas meid siis ringi ja käskis vetelpäästjatel päästerõngaid loopida ja tädidel / onudel nuppe näppida jne...:D Suht mõttetu ja feik siis ju. :D Aga mõned head klõpsud said ka, ehk õnnestub midagi konkursile ka saata. :)
Aurast äratulles läksid Anti ja Rait sujuvalt siniste kilesussidega linnapeale ässama. :D Anti käis muidugi ümber ka nendega. Mõtlesin siis Mäeotsa ja Raidiga Annelinna minema hakata kui Kristinit nägin, kargasin talle siis kaela, ta ei saanud tükkaega aru, kes ma olen. :D Igatahes mõtlesime, et lähme ilusa ilmaga jala koju ja minul õnnestus muidugi suure kiljatusega keset bussipeatust ümber käia... no oli ka aeg, eksole. Kaua ma ikka käin nii, et jalad ühele ja teisele poole risti ja rästi. :D
Õhtul nagu ikka oli raadio ja siis kodu, täitsa tavapärane "saatest puhkamine" ja nii. :P

Teisipäeval siis läksin jällegi poole päeva pealt ära Maaülikooli loengusse. Ema viis mu sinna... Ohsaa, kus ta alles driftis linnas :D . Pani igaltpoolt sujuvalt pidurita läbi ja siis lõpuks Tähtvere mäest üles sõitnud, oleks ta bussi külje maha sõitnud. :D Ähkis ja puhkis tükkaega. :D Siis keset ristmikut hakkas ta mõtlema, et kus mind kõige parem maha panna on... viimaks kui ma olin karjunud:"Emme, sa oled keset ristteed!" läks ta ähmi täis ja keeras rooli sujuvalt suvalisse suunda. :D Ei, mul on äge emme, ei sõida vähemalt nagu naine enam. :D:D:D
Maaülikoolis oli lahe... Käisime nende aulas, uurisime auditooriumi, siis käisime raamatukogus, karjäärinõustaja juures ja lõpetasime üliõpilasesinduses. Nii lahe, mis nad seal kõik teevad. Meie ÕE kahvatub selle kõrval täiesti! (kivi minu kapsaaeda :D) ma jäin jubedalt rahule, tõsiselt... nagu alati, kui ma KHK kaudu kuskile lähen. :) Tohutult hea, et ma ikka sinna koolitusele läksin! :)
Tagasiteel õnnestus mul maha jääda kõigist bussidest ja lõpuks kesklinna jõudes vajusin suvalise bussi peale. Õhtul ikka raadio ja värk... :D Teadagi... väike feil nagu minu ja Siimo puhul tavaks, aga pole ju hullu. :D Vetsupaber on teemas igatahes ;), pehme, paks, ja mugav. :P Kel probleeme, me aitame. :) Nagu selle kerimisegagi. :) Ainult helistage. :P Aga me oleme kallid ja vajame kappi ka.. :D:D:D

Okei, täna oli siis selline unine ja üsnagi tõbine päev... Inglise keeles omastas Roosi mu täielikult. :D Nimelt olen ma nüüd "tema laps, kes teda mitte kunagi ei peta, ega talle midagi paha ei tee ja alati tema poolt on, ma ju olen TEMA LAPS!" :D Rait mu kõrval üürgas naerda ja karjus kui omatud ma siiski olen. :D Ma ei kurda. (A) :D
Eniveis... üritasin kaks vahetundi järjest arsti juurde minna, aga mõlemal korral õnnestus Jõksil mind kuskile ära tirida ja nii ma sinna ei jõudnudki... arsti juurde, ma mõtlen. Mis seal's ikka, juhtub...
Tekstiloomes õnnestus mul kirjand "4" saada... jee... Ma värisesin nagu haavaleht kui vihiku kätte sain... Muidugi sain ma teada, et sõnu, lauseid, lõiku ma koostada ei oska ja eesti keele väljendid lonkavad ka rohkem kui kaht jalga... No, muidugi, lugema ma alles veel õpin, mis te siis kirjutamisest tahate, eksju...
Igatahes oli meil jälle surmast rääkimise tund... see on rohkem kui kahtlane ja vägagi ebameeldiv, sest, et surmast rääkimine tekitab ebakindlust ja ma ei tea kunagi, kas ma ütlen midagi õigesti või valesti...
Pärast kooli läksin bussiga koju... Sõiduk otsustas kohe pärast linnast välja sõitmist ära surra ja 10 km / h edasi liikuda, sest käigud polnud täna tema teema... Nii me siis kuni Luunjani vahelduva eduga sõitsime... See läks lõpuks isegi halenaljakaks... Ja bussijuht ilmselgelt vihkas mind kui ma talle "Aitäh" ütlesin... :D

Baby, I love you. :)

Muide, Kätlinil sai eile aasta täis... see vajas mainimist, ma tean. :D Homme on koolis sõbrapäeva tähistamine, see tähendab, et TDL-ikad, pange homme punased riided selga,eksole. :D Ja... Intellektika on! Ja kui hästi läheb, näete mind juba reedel NR-i Intellektikal esindamas! :)

Seniks, tsauplau ja ärge konte murdke!

Kerttu

Give me your record and I'll break it ;)

Jõnksadi-jõnksadi, põnts-põnts ;)

Hommikul oli juba õues valge, see oli niii hea. Vähemasti näen ma, kuhu astun kui 7 ajal koeraga jalutama lähen. :) On üks liiklusmärk, mis nii ähavrdavalt tuule käes laperdab... see ehmatab mind oma suure kolinaga igal hommikul ja ma ei imesta kui ta ühel päeval sealt posti otsast tuulega minema lendab kuskile kaugele. :)

Täna hommikul vedasin end mõnusast soojast kodust Karliga poodi... Libisesime, mis me libisesime, aga kohale me jõudsime. :) Jalad olid läbimärjad ja põsed punased nagu kaks tomatit suvel kasvuhoones, aga samas õnnelikud. :) Karliga jalutamas käimine on nii vahva, ta muudkui räägib ja räägib ja seletab ja ma ei suuda kunagi naeru tagasi hoida, sest ta lihtsalt räägib nii armsalt ja lahedalt. :) Ja siis muidugi temaga "uuu-uuu" mängimine kuskil pisikeses metsatukas on ka äärmiselt mõnus ja lõõgastav, tekitab kohe tunde, et tahaks oma lapsepõlve tagasi.
Samas vahepeal võib ta täiesti totaalselt jube olla: nimelt astun ma tal pidevalt "autotee" peale. :D Köögis on pool kööki tema autotee all, ja kui sinna astuda, pistab ta kriiskama, lõugama ja lärmama. Sikutab mind pükstest, hammustab ja lükkab mu sealt autoteelt ära. :D Ema ja isa voodist on ta ka autotee ehitanud. Just hetk tagasi läksin ja viskasin end tema kõrvale maha. Tema pistis karjuma:"Sissy, mine ära, mine ära!" Peksis mind jälle ja lükkas. :D Ema siis küsis, et mis on, Karl seevastu karjatas:" Sissy on autotee peal!" :D:D:D Täiesti hull vend. :D Ema naeris jälle 5 minutit järjest selle üle. :D Ainult minu vend suudab kõikjale mingeid totakaid autoteid ehitada. :D Isegi vetsus on tal need :O:D.

Ma sain täna elektrit ka... Ma ei ole kunagi surakat saanud, aga üks kord pidi ikka esimene kord olema nagu mu ema tavatseb öelda.
Nimelt on meie kodukraanid otsustanud endale voolu sisse tõmmata... Ema saab mul pidevalt seda duši all käies, 2x12 volti on tema puhul juba üsna tavaline vist. :D Eile tuletas ta mulle veel meelde, et ärgu ma vannitoas käsi pesku, pigem köögis, sealt ei saa voolu. Õhtul näitas näidik ka 220 volti.. *-) Igatahes täna pidi juba asi korras olema, mistõttu ma unustasin täiesti ära, et kraaniga probleem ja keerasin vee välja.. Kohe tabas mind õrn imelik sutsaka tunne ja pea hakkas valutama, tõmbasin käe kiiresti ära ja pistsin lõugama. :D Ema jooksis kohale ja nii me seal tükk aega kõhud kõveras naersime. :D Näidik näitas 12 volti, polegi väga hullu... Südamesse lõi pärast seda imelik valu ja peavalu tekkis ka.

Järgmine nädal tuleb üsnagi kiire... Homme lähen Aurasse fotoshuutingule... Pildistan seal töötavaid inimesi ja lähen sinna, kuhu tavainimesed kunagi ei pääse. :P Loodetavasti saab häid pilte ka. :)

Oeh... Käisin just õues, poole blogimise pealt.. ja järsku märkasin et mu selja taga sõidab politseiauto... Jäi see mu kõrvale siis seisma ja politseinik küsis, et kus Poka Puit on. :D Ma siis kokutasin ja ütlesin,e t ei tea ja saatsin nad kuskile kohta, kus arvasin seda olevat :D . Vähemalt ei tule nad mulle õhtul ukse taha, ma loodan. :D

Hetkel ma vist muud väga kirjutada ei oskagi, aga ... olge siis tublid. :)

Kerttu