Sunday, February 15, 2009

Who am I to say

Okei, mul on nüüd häbi.. :D Ma kirjutasin siia viimati...emm.... noh... 4 päeva tagasi, andke andeks :$. Varem sai ikka iga kahe päeva tagant kirjutatud, aga nüüd on nii kiireks läinud, et enam ei ole aega lihtsalt...

Eile oli sõbrapäev... See oli täitsa vahva. Mina, Rauno ja Siimo läksime Raadi Race-ile. Esmalt Siimo helistas mulle sada kaks korda, et teada saada, kus ma siis täpsemalt olen. :D Ema mul driftis rahumeeli mööda Raadit ringi. :D Igatahes oli Raadio Race üsna huvitav... ja külm. Ma ei saa aru, mismoodi inimesed seal kella 11-st 17-ni vastu oleks pidanud pidama?! Jube külm oli, päriselt ka...
Sõidud iseeenesest olid lahedad, eriti meeldis mulle üks bemmi maastur, mille häält ka kuskilt kaugusest kuulda oli. Maasturite värk ju. :P Aga jah, see, kuidas ta külg ees ikka tee läbis oli vahva. Ülejäänud olid kohale tulnud oma vanade autodega, üks auto suri teel välja ja Opelid ei saanud kuidagi koha pealt minema. :D Üks Opeliomanik suutis endale oma vanuseklassis parima aja välja sõita... Mina arvasin muidugi, et küll ta poole tee peal ära roostetab, aga üsna ilusti ta vist finišisse jõudis... :D
Ahjaa, veel meeldis mulle see koer seal RR-il... Hästi ilus must koer oli, kes mul kohe sõbraks hakkas, nuusis ainult kindaid ja nätsutas neid... :D Mu kindad on üsnagi näritud nüüd... :D Tõsiselt ka, pöidlaid ei eksisteeri enam. :D Aga kutsa oli vahva: hüppas aia najale püsti ja tahtis, et me teda sügaks. :P
Lõpuks läksime aga ära, sest mina keksisin nagu segane ringi ja Raunol ja Siimol parem olla ei olnud...
Edasi läksime Siimoga tema ema juurde. :) Ma nägin ta hüperrõõmsa ja särava ema ka ära... Tegid nad seal padjasõda ja kiusasid teineteist täiega seal. :D Aga jube lahe oli, ema näitas tal oma kaabusid ja rääkis, mismoodi peakatteid hoida jne. :P Aga jah, meil oli lõbus Siimoga seal. :D Khm. :D
Õhtu lõppes mul Liiga Atlantises. Seisime u 20 minti järjekorras ning siis läksime ja möllasime natuke Atis. Täitsa tore oli, Att on nüüd tõeliselt suur ja tantsuplats on vägevalt suur... Kahju, et ma eile nii suusatajana kohale olin läinud... otse RR-ilt põhimõtteliselt ja riideid ei õnnestunud valida... Pff... Järgmisel peol saab mind vast rohkem tantsuplatsil näha, ma loodan. :P
Päeva lõpetasime siis megahüper jooksuga Annelinnast Mäkki Liiga. :D Vaeseke oli täitsa läbi ja lootis aina, et ma totaalselt ära väsiks ja enam tormata ei jõuaks. :D

Kui sõber kukkus, haiget sai,
siis lohuta ja teel ta'l pai.

Kui ikka nukker on tal meel,
võid kalli-kalli teha veel
ja kui ei lohuta ka see,
siis oma komm sa pooleks tee!


Sellise sõnumi sain ma eile Karlilt sõbrapäevaks. :) See oli nii tohutult armas, et mul tahtis jälle pisar silmanurka tulla... :)
Ma tegelt olen tahtnud päris tükkaega Karlist rääkida... :) Nimelt tuttavaks saime suvel malevas... Me ei teadnud kumbki, et ühes
majas elame ja meie vahel on lausa üks korrus! Puhtjuhuslikult saime tuttavaks ja olime koos ühes vahetuses. Oi, kuidas me nääklesime üksteisega ja norisime, togisime, lõime ja kiusasime teineteist:D. Kõigi arust oli see muidugi jube naljakas. :D Mitu korda ähvardas ta mind kanalisse visata ja vetelpäästjate paati kinni panna jnejnejne :D. Kleeepis mind kleeplindiga kokku ja eksitas mind raamatukogu arhiivi ära. Ja kui ma paaniliselt teda hüüdsin, ei vastanud ta mulle ja irvitas pärast kui ma, nägu valge, ta hiljem üles leidsin. :D Ja oi, kuidas ta siis tappa sai. :D
Sellest hoolimata sai ta mu kõigekõige paremaks sõbraks, uskumatult heaks sõbraks ikka! Ta kuulab mind alati, annab head nõu ja me saame kõigest rääkida. Ma julgen väita, et ta on mu üks suurimaid usaldusaluseid üldse!
Eelmisel nädalal kui ma temaga üle pika aja rääkisin, ütles ta, et muretses tõsiselt minu pärast, et midagi minust nii kaua kuulnud ei olnud ja mitu ööd ta magada ka ei saanud, kartes, et kas minuga on ikka kõik korras. Mul hakkas häbi ja kurb ühe korraga. :(
Muidugi oli ta mul mõnel raskel ajal toeks, andis nõu ja lohutas ning siis
kui ma juba 24 volti kätte olin saanud, kutsus mind enda juurde teed jooma, et ma enam seda mõrvarlikku kraanikaussi ei puutuks. :) Ja kuidas ta sünnipäeval tuli lillede ja šokolaadiga ja ütles:"Kui keemia sind päris segaseks tegema hakkab ja masendus peale tuleb, söö seda, siis läheb paremaks!" :) See oli nii tohutult armas, et ma lihtsalt hüppasin peaaegu sülle talle. :))
Ja muidugi ei saa mainimata jätta tema mõnusat kaamerat, head fotomisoskust ja seda aktiivsust. :) Ja sixpack on ka vaja ära mainida ju, või mis? :D Jah... ja tema on nõus minuga Stiinat, Cosmot, Vogue-i lugema, et siis irvitada, mismoodi nad ei oska seal pilte lõigata jne. :D "It's CoSMOOOOO TIIIME!" :)
Ma olen tohutult õnnelik, et mul sinusugune sõber on, tõsiselt! :) Karlist on saanud mu kõigekõige kallim sõber üldse! :)

Nii... Nüüd aga räägin natuke reedest ka. Olin siis Intellektikal Noorteraadiot esindamas. Siiri oli natuke pahane vist, et ma olevat Halley'st täitsa ära läinud ja üldse enam koosolekul ei käi ja nii... :( Paha tunne hakkas ... Vabandust.
Aga Intellektika o
li tore: Big lärmas kõigi peale, kes ette jäid ja peksis asju jalgadega kui need talle ette jäid. :D
Ahjaa, KHK tigu tõmbles seal oma rosetiga ringi, üritas kahvli ja noaga süüa, sõitis jalgrattaga ja kui ta ära väsis, viskas end keset põr
andat maha ja jäi magama. :D Siis üks hiir aheldas ta enda jalgratta külge ja vaene tigu pidi end elueest kinni hoidma, et mitte maha prantsatada:D. Siis otsustas ta trenni teha ja võttis pisikese palli ja ronis sellele otsa ja hakkas kõhulihaste harjutusi tegema. :D
Mingi tobe tammetõru käis ringi ja puhus kõrvulukustavat vilet, senikaua, kuni üks laps talle jalaga tagumikku pani. :D
Kella viiest saime Siimoga kokku ning
kogu tee bussijaama me lihtsalt naersime... Ma ei mäletagi enam, mis meile nii nalja pakkus, aga jah... :D Inimesed vaatasid meid nagu imelikke... :P

Aga mul oli super tore nädalavahetus! :)

Kerttu

No comments: