End

Tere!

Ja nüüd ongi kõik. :) Kerttu kolib ära:). Siimokallismusitupsu tegi mulle nüüd pool päeva blogi ja sinna ma ka oma trennijuttudega lähen. :) Mul, muide, on palju rääkida jälle. :D Nii, et... seal on eraldi isegi trennijuttude rubriik. :P

Eniveis.. http://sefiirikiisu.co.cc on siis aadress, kuhu ma teid ootan! :)

Näeme juba uues kohas!:)

With all my pleasure

Kirjutasin siin vaikselt õpioskuste konspekti kui avastasin, et pole oma trennidest veel kirjutanud. Jap, ma hakkan JÄLLE trennist jahuma... :D Pange nüüd kohe alt ja F4 ning ärge nii pea tagasi tulge. :)

Nii, need julged, kes alles on jäänud... :P Pühapäeval käisime siis Kätuga ikka nagu tublid tüdrukud trennis. Korvpall oli ja mina olin siis ainuke tüdruk, kes mängis terve hulga poistega. Esimene kord sain palliga piki pead, polnud hullu. Teise korra sain vastu nägu täie laksuga... Polnud ka väga hullu. Kolmas kord otsustas kamikaze Mihkel mulle otsa joosta ja mu sõrme teisipidi väänata... see oli valus... Käsi paistetus 5 korda suuremaks ja sõrm läks sirgeks ja siniseks... Edasi hüpati mulle peale oma... paarsada korda... :D Aga, tore oli... Treener käis sajaga pallile järele joostes toolidesse, mis platsi ääres seisid... Viimased lendasid siis kahte lehte laiali... Suht hull oli. :D Lõpuks me ikkagi kaotasime.. :D Heigoga hüppasime seal siis kui ta viimaks küsis, et suur mu miinus on silmadel. :D Lõpuks ohkas ta rõõmsalt ja sai vist aru, et totaalselt pime ma ikka ei ole ( mis arvatavasti ei vabanda välja seda, miks ma mitu korda palli lahti lasin :D). Ülejäänud aja ma itsitasin ja ajasin Kätlinit sellega närvi. :D Heigo vaatas kusjuures teda vihaselt, mitte mind... :D Kuigi mina pidevalt trenni segasin oma tobeda itsitamisega... naljakas oli ju!:D Inside... :P ;)

Eile oli aga üüüüüüüber lahe, sest lõpuks üle mitme trenni saime lõpuks veele! Lollikesed, kes te arvate, et ma vette kukkusin - böö. :D Heigo hoidis kinni. :D Mm.. muide, teate ikka, et kevadeti võib mõni surnud ja lehkav metssiga vastu ujuda? :D Jeah... seda pidi küll kord kolme aasta jooksul juhtuma, aga noh... asi seegi ju. :D Ja peaaegu, et kalda juures on vesi 5 meetrit sügav, Heigo arvas, et vesi on veel natuke külm ujumiseks, seega hoidis ta paati kinni.
Veele läksime siis neljase paadiga. Kõige huvitavam on see, et kuskile paadis eriti oma jalga panna ei tohi... Põhja ei saa panna, sest see on umbes millimeetri paksune, seega läheb see kohe ka katki... :P Ainus koht, kuhu jalga toetada, on imepisike puidust nelinurk pingi ees, sinna saab siis jala enne sõudesussi sisse panemist toetada. Kahest aerust peab ka kinni elu eest hoidma, sest muidu kukud sisse. :D
Kui viimaks meie kord oli, siis oli sinna paati saamisega ikka raskusi... :D Minu ja Kätu ülesanne oli siis paati tasakaalus hoida... Esmapilgul pole nagu midagi väga rasket, eks... :D Aga kui viimaks veel oled, siis on nii ebakindel kui ebakindel. :D Esimesed kaks minutit ma lihtsalt närveldasin kõva häälega, Heigo ainult itsitas mu üle. :D Loksusime, mis me loksusime, aga püsti jäime kui poiisid olid meile närviliselt tagant karjunud:"HOIDKE TASAKAALU!":D Siis otsustas Heigo, et loksutab ka meid... kui me lõuanud olime juba piisavalt, ütles lihtsalt:"Kui ma teid kinni ei hoiaks, oleks te ikka päris mitu korda vees ära käinud juba!":D See oli niiii lohutav lihtsalt... :D
Vahetuse korral, olin mina siis kaldast kõige kaugemal.. Vasak aer totaalselt keeldus minuga koostööd tegemast,seega ma niisama loksutasin seda paati seal... :D Kui puuront meie juurde ujus, itsitasid kõik:"Näed, Kerttu, siga tuleb!":D Jeah.. :D
Aga, ülimalt lahe oli ja esimese korra kohta vist väga hullusti ei läinudki. :) Kadedusega vaatasime süstasõitjaid, kes rahumeeli oma pisikesest süstast välja ronisid, selle ümber keerasid, vee välja loksutasid ja siis kaenlasse võtsid ja kuuri viisid. :D Meie aerud on aga juba sellised, et kui maha kukub, siis on miljoniks tükiks ta kah... :D Super. :P
Ära ei suuda ma küll oodata, mil jälle veele ulpima saab... :) Muide, et tea teaksite, siis Emajõel on parempoolne liiklus, kel sinna kunagi asja peaks olema. :D Ja ärge kevadel minge kui sigu näha ei taha. :D

Täna käisime Siimoga pärast kooli Toomemäel pildistamas ka, jube tore oli. :) Mina muudkui mäkerdasin ta põski huuleläikega kokku ja Siimo pidi vihast siniseks minema. :D

Muide... Tervitaks siinkohal Raiti ka, ta nimelt pidavat mu blogi lugema. :) Järgmiste trennijuttudeni!

Naeratus

Trrr-trrr-trrr, äratus! :P

Juhheika, esmalt mainin ära, et mulle on tohutult Up & down meeldima hakanud. Täitsa kohutav kohe. :D See on siis Halley algusaegne ansambel. :P
See selleks. :)

Eile käis Kerttu trennis, jeika. :D Isegi Alouette-i žüriis olemisest loobusin, sest tahtsin trenni minna, mis siis, et mul ideepoolest nädal aega trenni ja kehalise keeldu on oma haige käpa pärast. Kekasse ei jõudnud ma tõesti, jah... (A) :D Pole vist kolm nädalat käinud ja nüüd kui Suur Reede tuleb, ei jõua ma sinna jälle. Upsi. :D Igatahes eile olin siis trennis. Esmalt tahtis Heigo meid aeroobikasse panna. Kuna Kätlin on trennivõimetu mõned kuud arvatavasti, siis olen mina hetkel ka trennis ainus tüdruk kui Aune otsustab mitte käima hakata. :D Nii... Seletas siis Heigo meile veel kaheksasest paadist midagi ja käskis üles aeroobikasse minna jõutreeningule. Tund aega oli aega... Kui kell uut trenni näitas, voolas saal inimesi täis, kuna meie regatud polnud, ei julenud sinna ka sisse minna. Meie õnnetuseks tuli Heigo just veerand trenni peal sisse ja ksis, miks me trennis pole. :D Noh, siis oli jama. :D Igatahes sai ta me peale kurjaks ja nii vedas ta meid enda järel kenasti ergomeetrite ruumi. Kätlin läks venitama, mind pandi aerutama. :D Mitte sõudma, vaid aerutama, sellise pika šeksika tokiga. :D Jube oli, käed võttis ikka täitsa läbi.
Heigo õppis mu nime pool trenni, käis ja küsis Kätult iga kord, et kumba pidi see siis oli, kas Kerttu-Kadi või Kadi-Kerttu. :D Lõpuks ma tegin talle selgeks, et ma võin vabalt Kerttu ka olla, siis oli ta nii õnnelik, sest iga kord kui ta mulle Kadi-Kerttu ütles, sai ta nii minu kui Kätu käest sõimata. :D Igatahes kui ta korraks oli ära läinud ja mina venitasin, kostus korraga Heigo megakõva hääl "KERTTUUUUU!" mina siis jooksin ja küsiisn, et jah, mis ma tegema pean... Siis vastas Heigo,et :" Mine ergomeetrile, Sina nii lihtsalt ei pääse!" , ma siis ütlesin,et "Väga hea!" ta jäi mulle suurte silmadega otsa jõllitama... :D Igatahes nii ma seal peal siis sõudsin... Heigo kõrval oli aga mingi kursavend, kes seletas, et ma ikka hoian selga valesti, selle peale ütles trenku talle:"Ole vait! Ta sõuab paremini kui sina, sa vana looder!" mille peale kutt ütles, et:" Ta ei sõidagi sul ju, uimerdab ergomeetri otsas ainult!" siis sai Heigo kurjaks ja vastas:" Sa tahad väga sealt eesaknast välja lennata, eks?" :D igatahes mul oli lõbus nende kaklust kuulata ja samal ajal pidin nutma hakkama, sest tädid mu kõrval sõudsid nii valesti lihtsalt. Kallikesed, ega te 9t sõudma ei pea, jummeluke :S.
No ja muidugi ma hoian ju selga ja jalgu ja asju valesti, see oli nii naljakas juba, kuidas trennikaaslased ( mida seekord oli 2: üks kutt ja Kätukas ) pidid rääkima, mida ma valesti teen. :D Suht jube oli. :D Ja legendaarne lause:"Kerttu, hoia pea otse!" see on võrdväärne juba "Kätlin, KÄED!" lausega. :D
Nii palju siis trennist. :) Kedagi vist ei kotigi, ega ju. :)

Täna aga... Noh, kell on 10.02, ma olen üleval ja valmis tegudeks! :P Ma nägin haigeid unesid ka... Keemia järeltööd ja mata kontrolltööd mingit... :D No, ja siis kuidas ma oma kolme venda pidin kantseldama jne... :D No ja midagi oli veel, aga sellest ajalugu vaikib. :)
Shakespeare-i "Romeot ja Juliat" peab lugema hakkama igatahes... Teisipäeval on vastamine... Õh, vastik. See pole aga nii õudne kui cartesiana kodune töö, nimelt on meil 13 lehekülge täiesti segast teksti mingil totaalselt haigel teemal, millest ma midagi aru ei saa... Sellest tuleb teha sissejuhatus, preambula, tees, antitees, süntees ja mingi vastik kokkuvõte ka veel... Ma ei mõista, kas neil on väga valus kodus või, et neil midagi teha pole... :S Mõtlesin, et hakkan oma uurimistööd juba kokku panema, et saaks mustandi ära esitada lähinädalatel ja nii saaksin maikuu poole vabamalt võtta, aga no kui ma pean vahepeal veel haigeid uurimistöid kirjutama, siis laske mind külll maha, päriselt.
Ahjaa, inka raamatut peaks ka lugema hakkama. :) Ja rollimängu ette valmistama ja ajaleheartiklit otsima ja... :D Oeh, kiireks kisub. :)
Kui midagi meenub, tulen tagasi ja räägin teile. :P

Pildid on siin täna hästi egod (A) . :D Ei, need kõik, peale selle peegli ees "plixi" mängimise pildi nagu Artur ütleb, on kõik musi tehtud. :) Öelge nüüd, et ta mul osav pole (A). :) Kõige osavam ja kõige kallim. :) KMP, MAS, Siimokesekesekesekene. :)

Day and night

Ma ei tea, mis mul viimasel ajal nende bussidega on... :S

Kui pühapäeval pärast trenni kaheksasega koju sõitsin, siis oli esimene kord... Nimelt enne Mellistet läksin ette ja ootasin, millal bussijuht mind maha paneb. Mellistesse jõudes ta isegi mitte ei aeglustanud, vaid sõitis täiega peatusest mööda. Mina siis rõõmustasin ja mõtlesin, et ta viskab mu teeotsa maha ja ma ei pea päris pikka teed oma haigete lihastega kõndima... Aga ka teeotsast sõitis ta mööda... Ja ühel hetkel olimegi külast väljas. Bussijuht rahulik, mina närviline ja mõtlik kui seisin ja pimedat teed jälgisin. Kui kodu juba peaaegu et kilomeetri taga oli, küsisin:"Kas maha ei saagi?" sellepeale jäi juht mind vaatama ja ütles:"Ma ei märganud sind, oleksid võinud ju öelda!" seda viimast veel kurjalt ka... Nojah ja siis kuskile metsavahele ta mu maha panigi, mina pidin aga päris pika tee koduni maha kõmpima... :)

Täna oli teine kord.. Mõtlesin, et lähen viiesega koju. Bussijaamas ütles naisehääl kägisevasse mikrofoni, et buss hilineb... Hea küll, ootasin... ja ootasin... ootasin veel... Viimaks tuleb ette poole kuuene buss ja bussijuht teatab, et viiene buss võeti rajalt maha.. Kuna politsei oli otsustanud, et buss pole sõidukõlbulik ja kuskile Tartu-Elva maanteele ta jäänud oligi... Poole tunniga olin juba kergelt külmunud... See polnud aga kõik: nimelt linnast välja sõites oli Annelinnas silla juures seisma jäänud üks auto.. VIhane bussijuht peksis siis signaali ja karjus autojuhi peale . Nähes, et auto kuskile ei liigu, karjus:"Vaaakkkk juuuuu!" selle peale kogu bussirahvas ainult naeris. :D See oli tõsiselt koomiline.. :D Ja nii me tükkaega jukerdasime, et sealt mööda saada... Aga vähemalt ei maganud ta mu peatust maha.:)

Don't like the backseat, gotta be first!

Juhhei!

Kevad, viimaks ometi! Eelmine nädal oli jube, hommikul läksid kooli, oli kevad, õhtul tulid koju, oli talv. No kuhu see kõlbab nõnda?!

Eniveis... Vabandama ette ja taha ma ei hakka, sest, et... :D Ma lihtsalt ei hakka. :) Liisa juhtis tähelepanu sellele, et mu blogi hakkab välja surema ja seetõttu võtsin nõuks ja 7.31 hakkasin kirjutama. Täna lähen teiseks tunniks, seega on mul aega natuke. Raiskan oma väärtuslikku keemia järeltööks õppimise aega siin teile midagi kirjutades. :)

Mis siis juhtunud on nende loetamatute päevade jooksul? Hmm... Alustades eelmisest nädalast...

Käisin trennis üle mitme-mitme nädala. :D Kui Heigo küsis:"Teid pole Kätliniga nii ammu näinud, kus te olnud olete?" Siis Kätu muidugi ütles, et me olime haiged, mina noogutasin elavalt kaasa:D . Arvata võite, kumb meist tegelikult ka haige oli... :D Kui Heigo küsis,"Millal te siis terveks saite?" vastas Kätukas, et "vaheaja lõpuks", ja mina noogutasin jälle, eksole. :D Ma sain isegi rattaga sõita. :P Jube šeff oli, 130kcal leidis oma lõpu sel päeval. :P Rattaga sõitmine oli eriti kobe siis kui Kätlin pidi 4 korda ratast vahetama, sest niipea kui ta sadulasse istus, ütles see üles. :D Heigo ei suutnud ära naerda :D . Kui ergomeetritele sõitma läksime, läks Heigo Kätu juurde ja küsis, kas ergomeeter läks tööle... :D Kätlin vahetas kümmet värvi korraga selle peale. :D Ja siis avastasin mina, et mu ergomeetril on kahtlased numbrid ees ja pistsin karjuma. Heigo tuli ja sättis natuke ja mina alustasin siis uuesti tõmbamist ja numbrid tulid tagasi, pistsin jälle lõugama ja Heigo tuli ja küsis:"Mida sa nüüd tahad?" :D:D:D:D ja siis tegi mulle selgeks, et numbrid vahetuvadki kui ma tõmbama hakkan. :D Kutt, kes mu kõrval sõudis, vahtis mind suurte silmadega ja ma olin vist totaalne blondiin.. :D:D
Igatahes oli lõbus. :D Trenni lõpuks teatas Heigo, et järgmine nädal ( ehk siis see nädal ) on veele minek. Siimo, muide, hakkas juba pileteid müüma, et naerda saaksite mu üle. :D encoder@hot.ee - broneerige ära siis... :D

Pühapäeval sain lõpuks oma sprdikooli õpilaspileti ka kätte. Meil oli korvpalli tund kaa... Kujutage nüüd ette: Kerttu, Kätlin ja Aune ja kari poisse korvpalli mängimas... Mis te arvate, kes lõpuks tappa said ? :D jap, meie. :D Mina kiusasin Kätut ja hüppasin al ees pidevalt ja segasin, mille peale Kätlin mind igale poole saatis.
Pärast seda kohutavat jooksmist ja värki, läksime jõusaali... Mina trampisin stepperi peal ja siis läksime 25x3 korda trenažööridele... Kõhulihastel surin ma küll mingi 6nda peal ära vist juba. :D Lõpuks läks asi eriti jubedaks, sest mul hakkas ühel hetkel pilt eest minema, siis kadus heli kõrvust ja jalad läksid totaalselt all nõrgaks. hea oli, et ma suutsin end maha istutada, muidu oleks ma vist maaga kokku põrkunud.. Õnneks läks see ruttu üle ja ma sain edasi möllata. Pärast oli küll nii valus, et anna või otsad. :)

Hmm, mis siis veel... Esmaspäeval tahtsin Siimole kalli teha, kuid tema omakorda tahtis mu käest kinni võtta, mille tagajärjel me käed nii õnnetult kokku põrkusid, et minu käsi alumine oli ja selle tagajärjel üles paistetas, verevalum tekkis ja nüüd nädal aega trenni- ja spordivõimetu olen. :) Nüüd hakkab asi juba natuke üle minema, aga üks käsi on teisest endiselt 2 korda suurem, aga sidet enam vaja ei ole õnneks.
Ahhaa, eile oli ju 1. aprill, haha... :P Ma sain kaks korda Siimot "tillist tõmmata" :P Esimene kord helistasin talle ja teatasin, et läksin traumapunkti ja tuli välja, et mul on käeluu murd ja seega on käsi kipsis. :D Siimo hakkas muidugi hirmsasti vabandama, muretsema ja nii ja kui ma teatasin, et aprillinali oli, siis vist esmapilgul oli ta eriti kuri. :D
Teine kord teatasin talle, et mu emme tahab temaga millestki rääkida... Siimo arvas muidugi, et sellest, miks ta mu invaliidiks lõi. :D Aga jah, ta sai jälle tillika. :P
Muide... päeva uudis - Kerttu sai eile Heinmaaga oma esimese "Viie!" Tõsiselt ka. :O Kuulge, minust hakkab vist inimene saama. :O

Nii, igatahes on kell juba nii palju ja ma avastasin, et mu meigikott on kooli jäänud ja nüüd jooksen ma sellele järele. :P

Tsau!

Remember

Oh, unustasin teile oma esimest vektordust näidata, vaadake siis üle. :) Värvid ei ole eriti ilusad, aga asi seegi ju esimese töö kohta. :)

Kõigest... ilma naljata

Jeiii! :)

Uskumatu, milline nädal mul olnud on. Emmet ei ole siis pühapäevast saadik kodus olnud ja mina olen siis emme rolli täitnud, loodetavasti edukalt, aga mine sa tea... Igatahes tuleb ta täna tagasi. Halleluuja, hommikused söögitegemised on lõppenud selleks korraks. :)

Teisipäeval aga käisin Tallinnas meedialaagris. Ärkasin kell 5 ja asusin end käbekiirelt valmis sättima. Bussiga sõitsime siis sinna, Noorteraadio ja Noorte TV inimesed. Jube mõnus reis oli. Igatahes käis Big kogu sõidu aja ja ahistas kõiki. :D Tuli ja küsis mult, et mida ma säran, et kas ma oskan isegi ilma Encoooooderiga särada. :D Siis läks ta Reeda juurde ja otsis ta G-punkti ja tegi tšakramassaaži... 8-) Reet ei tundunud küll eriti õnnelik, aga jah, Big säras nagu täheke. :D Kogu reisi vältel jõi ta ära 8 pudelit Cocat. Käis mul järel ja küsis kas küünekääre, Cocat või midagi muud... :D Eriti valmistas talle nalja see kui Triinu rääkis, mismoodi ta Püssis karaoket laulmas käis tupeeritud soenguga. :D Big sülitas selle peale Coca suust välja ja irvitas veel tund aega järjest omaette seal.
Igatahes sain ma Willit kiusata:P. Vend laenas mult Ipodi ja kuulas selle tühjaks muidugi... :( Aga pole hullu. Miku leidis ka endale tegevuse: otsustas minust pilte teha... :D Ootas vist, kuni mul magades ila tilkuma hakkab... :D
Esimese peatuse tegime Sky plusis. Seal tegi ekskursiooni meile Kertu ja Sven. :P Hommikuprogrammi läksime ka. Uskuge mind: kui ma Kivisaart nägin, jättis süda löögi vahele, ta ON tõeline STAAR! Ilma naljata, päriselt ka! Igatahes oli hiiglama lahe vaadata, mismoodi Hommikuprogrammi tehakse, kuidas Märksi mõnitatakse ja niisama naerdakse seal igasugu asjade üle. Jube palju pornopilte oli ka seinal, muide. :D Märks pidavat strateegilised kohad märkmepaberiga kinni kleepima iga kord kui tütred külla tulevad :D Koos Märksi ja Kivisaarega saime ka häält teha, kes kuulis, siis teab,millest räägin. :P Tõeliselt lahe fiiling, ma oleks heameelega Kivisaare endaga kaasa võtnud. :P Isegi Kelku nägime! Jube nunnu vennike on... Grrrrr. :D
Sky plusiga kaasnes ka minu katkine jope: nimelt läks lukk katki ja see lukujubin kukkus küljest ära... Nii pidin ma ilma jopeta kogu päeva ringi käima... Polnud just kõige soojem ja lund oli ka natuke palju, aga õnneks pikali ei ole veel jäänud.
Edasi läksime ERR-i... Seal oli Jaan Elgula, kes meile maja näitas... Eriti häiriv oli see, et ta püksilukk oli lahti ja see häiris mind niiiii tohutult. :D Pealegi haises ta kohutavat moodi suitsu järgi... Ta jättis ka üsnagi ülbe mulje tegelikult... Ma arvasin millegi pärast, et ta sõbralik ja tore on, aga näed sa siis. ERR-is nägime Raadioteatrit, vaatasime Mnemoturniiri tegemist ja käisime ka Raadio2-s. Heidy Purgat ei näinud... Ma tahtsin ka tädi näha, kes kõigi arust überseksikas on... 8-)
Siis marssisime ETV stuudiotesse. Käisime läbi Terevisiooni stuudios ja vaatasime muuseumit igasuguste vanade telekate, fotokate, kaamerate, rekvisiitide ja muu lahedaga. Kusjuures, vana aja ja tänapäeva Canonitel pole mingitki vahet.. Vanematel Canonitel on vägevamad objed isegi ees.. Täiesti huvitav. Kuigi, jah, tegu on siiski filmiga, mis seal sees on.
Eriti vahva oli toake, kus olid KÕIK vanad lastesaadete tegelased. Leopold oli minust 2 korda suurem :O. Ja TIGU! :D Ja vana tamm ja ülbikust tammetõru... Ja Londiste! Ja veel kõik teised tegelased. Lapsepõlv tuli kohe meelde... Nii vahva oli neid vaadata. :) Uskumatu oli neid vaadata täiesti elututena seismas ja mitte ainsatki häält tegemata... :( Sel hetkel oleks nad võinud kõik elada ja oma lugu rääkida... :)
Edasi tuli Kanal 2. Legendaarne lause vist sinnaminnes oli:"Tõstame käed, kel jalad märjad on?" Enamus grupist tõstavad käed, siis tuleb Bigi suust küsimus:"Tõstame käed, kel püksid märjad on?" Kõik on vait ja vahivad Bigile otsa. :D Megasuure ringiga läksime sinna igatahes... :D Vähe vihased kõik ei olnud siis kui avastasime,et olime ennist õiges kohas olnud ja tulime mõttetu ringiga selle asemel, et lihtsalt 5 sammu mööda tänavat astuda. :D
Kanal 2-s löödi meid kahte gruppi, meie grupp sõitis siis liftiga üles Postimeest otsima... :D Vajutasime siis kõik nupud läbi ja kuskilt vastavat nuppu ei leidnud... :D Sõitsime mööda korruseid ja oleksime peaaegu,et kinnigi jäänud. :D Lõpuks sõitsime esimesele korrusele tagasi ja marssisime Kanal 2 uksest sisse ja küsivate pilkude peale sõnasime kõigest:"Ärge küsige, te ei taha teada!" ja läksime kaks ust eemal olevasse toimetusse. :D
Seal saime teada kui raske elu tegelikult ajakirjanikul on... Online reporterid töötavad 24/7 ning päevas kirjutavad 15 lugu, vahet on kuskil pool tundi... Tappev töö ju, või mis? Muidugi ka kukkuvad dead-line-id ja kurjad agentuurid, mis lehti tahavad...
Kanal 2-s käisime Reporteri stuudios ja vaatasime siis ka seda kohta, kus suviti uudiseid räägitakse... :D Hmm, jah... Seal avanev pilt erineb ikka kõvasti sellest, mis meile telekasse jookseb... Väiksed petturid. :D
TV3 majas käisime siis telestuudios, vaatasime, kuidas Star FM töötab ja mismoodi Powerhit Radios hitte mängitakse. Mõlemas raadios on tegu megaväikse stuudioga, eriti on seda PH raadio ruumid. Eriti huvitav on see, et kõik diskorid teevad oma saateid seistes püsti, seda selle pärast, et siis tuleb hääl paremini välja ja on kõlavam ja enesekindlam. Kahjuks ei saa meie seda NR-is rakendada, kuna jah, meil on pult vales kohas ja veebikaamerast oleks siis ainult hiiglaslikku inimkuju näha...
Sellega meie reis lõppema hakkaski ja sõitsime kodu poole tagasi. Terve tee kiusasime Williga teineteist. Nimelt hakkas Willi šokolaadi sööma, mille me Sky plusist saime ja seletas mulle kui hea see on ja mis mõnus pähklimaitse seal on.. :D Kui ma olin juba endast võitu saamas ja hakkasin oma pakki avama, siis teatas Willi, et see ei olegi hea. :D
Rääkisime ka autodest, toidust, raadiost ja kiusasime niisama Bigi ka vahelduse mõttes.
Kojujõudes tormasin siis kohe raadiosse, kuhu ma eriti kauaks ei jäänud, sest pea lihtsalt lõhkus otsas... :( Aga reis oli tohutult tore ja mulle meeldis. Kahjuks ei oska ma seda nii hästi siin kirjeldada ja mõtted on ka natuke hajevil, aga andke andeks, loodan, et midagi aru saite. :)

Eile veetsime Siimoga siis päeva tema juures. Vanaema ei suutnud mul ära hädaldada, et kus mu kombed on, et kodus ei ole kogu päevotsa ja nii. :D Super, eksole. :D Igatahes jah, Siimoga magada ei saa. Ta ei jää mitte kunagi magama!:D Seletab ja seletab, et ta magada tahab ja kui mina juba silmad kinni panen, siis teatab rõõmsalt, et ei, ta ei taha siiski magada :D . Täiesti võimatu on ta mul vahepeal. :D Aga nii mulle täpselt meeldibki. :)
Ahjaa, voodist lendasin ma ka vist üle... hmm.... 9 aasta välja... :D:D:D Ei, aga jah, meil saab ka koos nalja alati. :D:D
Äratas meid viimaks üks pidev kolkimine ülalnaabrite poolt... Siis Siimo seletas, et seal elavad venelased: naine on hull, aga mees kolgib. :D:D:D Ma ei saa ikka veel. :D Ajab naerma... Mees pidavat puid seal lõhkuma ja saagima... :O Ning siis kõiki töid, mida väljas saab teha, teeb ta kodus, toas...
"See ei ole enam nii väike, sest sa askeldasid seal!" :P

Igatahes... Kerttu lõpetab hetkeks... :) Mõte ilmutab juba kokkujooksmise märke. :) Ning "2 ja pool meest" esimene hooaeg tahab vaatamist. :P
Olge tublid. (Btw, Kivisaarel on kodus 38 paari kingi :P)