Everytime we touch

Okei, ma ei ole tõesti ammu kirjutanud... Aga jah aega on niii vähe olnud, et ma lihtsalt ei ole arvutis olnud rohkem kui 2 tundi.
Mis ma siis teinud olen... olen õppinud, käinud oma asju järele vastamas, raadioski käin kenasti ikka ja trenni olen ka kaks korda juba sattunud. :D
Reedel oli trenn tore... Läksime Kätlini ja Aunega sinna, mina sain võtme tänu Kätule, kelle vastutada ma siis jäin. :D Loomulikult ei lubanud ta mul hingata ega midagi, eksole. :D Tegime siis 20 minti jooksu, 40 minti sõudmist ja 40 minti üldarendavat. Pärast neid ülesandeid ma sealt matilt ka enam ei tõusnud. :D Laupäeva hommik oli aga eriti tore... Esmalt hakkasin üles tõusma rõõmsalt kui suurest kõhuvalust voodisse tagasi vajusin. Siis panin jalad kõhu alla ja keerutasin end voodist maha. :D Naerda ei saanud, aevastada ei saanud, köhida ammugi mitte. :D Keela rõõmu, eksju. :)
Mida vahvat ma siis veel teinud olen... :) Eile oli raadio sünnipäev, läksime siis Siimoga sinna, tuli välja, et me olime raadiost peaaegu, et ainsad, kes viisakalt riides olid, nojah siis. Meie ülesanne oli kandikud käes pokaale jagada, õnneks aga vabastati meid sellest kandikupiinast ja andsime niisama jooke... Mina tormasin muidugi Jüri Sasi juurde ja andsin talle klaasi kätte, laialt naeratades. Viimane vaatas mind sellise näoga, nagu oleks ma ikka sügavalt peast põrunud. :D Mm, siis õhtu kulminatsiooniks oli see koht kui me Siimoga torti sööma läksime. Esmalt ajasin mina sealsamas kandikul torditüki ümber, mis tähendab,et mehele ma ei saa... Oma taldrikule läks see aga õnneks ikka püstisena. Siimoga juhtus samamoodi nagu minugagi. Sellele sattus aga Big peale, kes karjus:"Haa, te ei jäägi kokku! Ma pean sellest kohe kõigile teatama!" :D No ja muidugi ta haaraski mikkeri ja lõugas sinna:"Meie ainus raadio armastajapaar ajas mõlemad torditükid ümber! Nad on vabad nüüd!" kuskilt kaugelt kostis:"Minge lahku nüüd!" :D Õnneks kedagi eriti ei kottinud. :D Nad ei pannud tähelegi seda Bigi tavapärast lärmamist mikkerisse. :D
Hiljem stuudiosse minnes, ütles Veedler meile:"Noh, koogipaar!" :D:D:D Vähe me ei naernud siis. :D Jahm , meie olemegi koogipaar, aga uhked selle üle! :D

Hmm, KHK-s lõppes mu kursus siis teisipäeval... Läksin sinna, sõin torti, sain tunnistuse kätte ja tulin tulema. Natuke kurb oli... Mulle nii meeldis seal, hästi lahedaid asju sain ikka teada... Mõtlen ikka veel KHK-sse minemisest... Meil võiks ka nii ilus kool olla. :(

Ahjaa, täna käisin Karliga linnapeal... Nimelt on tal laupäeval jubetähtis giidikoolituse osa ja täna võttis ta mu kaasa ja vedas mööda linna ning rääkis mulle igasugu vahvaid asju. Alguses mõtlesin isegi, et ehk veidi igavaks läheb, aga ei, Karli oli tore kuulata, ta oleks mulle isegi veel rohkem võinud rääkida. :) Aga, ta lubas mu homme uuesti kaasa võtta :). Igatahes, Baeri ta mul kallistada ei lubanud ja igasugustest ustest ei tohtinud ma ka sisse minna. :( Vahepeal sattus ta segadusse ja küsis:"Kuule, kus me oleme?!" :D või siis "Mis asi see on?" :D Aa, muide, Riigikohtu kõrval on koht "neljas aste", seal saab pissile minna,et te teaksite, giidikoolituse põhitõde. :D
Aga, mul oli äärmiselt tore ja midagi harivat sain ma ikka kamaluga teada. :) Aitäh sulle. :)

Tegelikult olen ma hästi palju asju veel teinud, aga hetkel ei ole mul aega rohkem rääkida, olge tublid. :)

Kerttu