Sunday, February 8, 2009

Give me your record and I'll break it ;)

Jõnksadi-jõnksadi, põnts-põnts ;)

Hommikul oli juba õues valge, see oli niii hea. Vähemasti näen ma, kuhu astun kui 7 ajal koeraga jalutama lähen. :) On üks liiklusmärk, mis nii ähavrdavalt tuule käes laperdab... see ehmatab mind oma suure kolinaga igal hommikul ja ma ei imesta kui ta ühel päeval sealt posti otsast tuulega minema lendab kuskile kaugele. :)

Täna hommikul vedasin end mõnusast soojast kodust Karliga poodi... Libisesime, mis me libisesime, aga kohale me jõudsime. :) Jalad olid läbimärjad ja põsed punased nagu kaks tomatit suvel kasvuhoones, aga samas õnnelikud. :) Karliga jalutamas käimine on nii vahva, ta muudkui räägib ja räägib ja seletab ja ma ei suuda kunagi naeru tagasi hoida, sest ta lihtsalt räägib nii armsalt ja lahedalt. :) Ja siis muidugi temaga "uuu-uuu" mängimine kuskil pisikeses metsatukas on ka äärmiselt mõnus ja lõõgastav, tekitab kohe tunde, et tahaks oma lapsepõlve tagasi.
Samas vahepeal võib ta täiesti totaalselt jube olla: nimelt astun ma tal pidevalt "autotee" peale. :D Köögis on pool kööki tema autotee all, ja kui sinna astuda, pistab ta kriiskama, lõugama ja lärmama. Sikutab mind pükstest, hammustab ja lükkab mu sealt autoteelt ära. :D Ema ja isa voodist on ta ka autotee ehitanud. Just hetk tagasi läksin ja viskasin end tema kõrvale maha. Tema pistis karjuma:"Sissy, mine ära, mine ära!" Peksis mind jälle ja lükkas. :D Ema siis küsis, et mis on, Karl seevastu karjatas:" Sissy on autotee peal!" :D:D:D Täiesti hull vend. :D Ema naeris jälle 5 minutit järjest selle üle. :D Ainult minu vend suudab kõikjale mingeid totakaid autoteid ehitada. :D Isegi vetsus on tal need :O:D.

Ma sain täna elektrit ka... Ma ei ole kunagi surakat saanud, aga üks kord pidi ikka esimene kord olema nagu mu ema tavatseb öelda.
Nimelt on meie kodukraanid otsustanud endale voolu sisse tõmmata... Ema saab mul pidevalt seda duši all käies, 2x12 volti on tema puhul juba üsna tavaline vist. :D Eile tuletas ta mulle veel meelde, et ärgu ma vannitoas käsi pesku, pigem köögis, sealt ei saa voolu. Õhtul näitas näidik ka 220 volti.. *-) Igatahes täna pidi juba asi korras olema, mistõttu ma unustasin täiesti ära, et kraaniga probleem ja keerasin vee välja.. Kohe tabas mind õrn imelik sutsaka tunne ja pea hakkas valutama, tõmbasin käe kiiresti ära ja pistsin lõugama. :D Ema jooksis kohale ja nii me seal tükk aega kõhud kõveras naersime. :D Näidik näitas 12 volti, polegi väga hullu... Südamesse lõi pärast seda imelik valu ja peavalu tekkis ka.

Järgmine nädal tuleb üsnagi kiire... Homme lähen Aurasse fotoshuutingule... Pildistan seal töötavaid inimesi ja lähen sinna, kuhu tavainimesed kunagi ei pääse. :P Loodetavasti saab häid pilte ka. :)

Oeh... Käisin just õues, poole blogimise pealt.. ja järsku märkasin et mu selja taga sõidab politseiauto... Jäi see mu kõrvale siis seisma ja politseinik küsis, et kus Poka Puit on. :D Ma siis kokutasin ja ütlesin,e t ei tea ja saatsin nad kuskile kohta, kus arvasin seda olevat :D . Vähemalt ei tule nad mulle õhtul ukse taha, ma loodan. :D

Hetkel ma vist muud väga kirjutada ei oskagi, aga ... olge siis tublid. :)

Kerttu

No comments: