I'm a true beliver

Joumuskad! :)

Andke andeks, et ma tõesti viimati siia alles pühapäeval kirjutasin, aga need kaks päeva ei ole ma arvuti taha absull sattunud, vaid kojujõudes magama läinud.

Nimelt olen ma täiesti unetu... Ärkan öösel 2 - 6 korda üles, ei saa aru, miks pime on ja miks mu äratuskell siiani plärisenud pole. Seejärel jään magama tagasi ja ärkan hommikul üles väsinuna ja pahurana... Päeval on mul aga selline veepuudus, et ma neelan üht veepudelit teise järel... Asi on lootusetu!

Okei, aga aitab minu tervise plämast, see nagunii kedagi ei koti. :D Teen väga lühidalt kokkuvõtte, millega ma siis hakkama olen saanud need mõned päevad...

Esmaspäeval käisin Auras pildistamas... Nimelt on meil koolis fotokonkurss huvitavate ametite kohta ja siis me vajusime õpetajate ja kümnendikega Aurasse. Üks tore tädi vedas meid siis ringi ja käskis vetelpäästjatel päästerõngaid loopida ja tädidel / onudel nuppe näppida jne...:D Suht mõttetu ja feik siis ju. :D Aga mõned head klõpsud said ka, ehk õnnestub midagi konkursile ka saata. :)
Aurast äratulles läksid Anti ja Rait sujuvalt siniste kilesussidega linnapeale ässama. :D Anti käis muidugi ümber ka nendega. Mõtlesin siis Mäeotsa ja Raidiga Annelinna minema hakata kui Kristinit nägin, kargasin talle siis kaela, ta ei saanud tükkaega aru, kes ma olen. :D Igatahes mõtlesime, et lähme ilusa ilmaga jala koju ja minul õnnestus muidugi suure kiljatusega keset bussipeatust ümber käia... no oli ka aeg, eksole. Kaua ma ikka käin nii, et jalad ühele ja teisele poole risti ja rästi. :D
Õhtul nagu ikka oli raadio ja siis kodu, täitsa tavapärane "saatest puhkamine" ja nii. :P

Teisipäeval siis läksin jällegi poole päeva pealt ära Maaülikooli loengusse. Ema viis mu sinna... Ohsaa, kus ta alles driftis linnas :D . Pani igaltpoolt sujuvalt pidurita läbi ja siis lõpuks Tähtvere mäest üles sõitnud, oleks ta bussi külje maha sõitnud. :D Ähkis ja puhkis tükkaega. :D Siis keset ristmikut hakkas ta mõtlema, et kus mind kõige parem maha panna on... viimaks kui ma olin karjunud:"Emme, sa oled keset ristteed!" läks ta ähmi täis ja keeras rooli sujuvalt suvalisse suunda. :D Ei, mul on äge emme, ei sõida vähemalt nagu naine enam. :D:D:D
Maaülikoolis oli lahe... Käisime nende aulas, uurisime auditooriumi, siis käisime raamatukogus, karjäärinõustaja juures ja lõpetasime üliõpilasesinduses. Nii lahe, mis nad seal kõik teevad. Meie ÕE kahvatub selle kõrval täiesti! (kivi minu kapsaaeda :D) ma jäin jubedalt rahule, tõsiselt... nagu alati, kui ma KHK kaudu kuskile lähen. :) Tohutult hea, et ma ikka sinna koolitusele läksin! :)
Tagasiteel õnnestus mul maha jääda kõigist bussidest ja lõpuks kesklinna jõudes vajusin suvalise bussi peale. Õhtul ikka raadio ja värk... :D Teadagi... väike feil nagu minu ja Siimo puhul tavaks, aga pole ju hullu. :D Vetsupaber on teemas igatahes ;), pehme, paks, ja mugav. :P Kel probleeme, me aitame. :) Nagu selle kerimisegagi. :) Ainult helistage. :P Aga me oleme kallid ja vajame kappi ka.. :D:D:D

Okei, täna oli siis selline unine ja üsnagi tõbine päev... Inglise keeles omastas Roosi mu täielikult. :D Nimelt olen ma nüüd "tema laps, kes teda mitte kunagi ei peta, ega talle midagi paha ei tee ja alati tema poolt on, ma ju olen TEMA LAPS!" :D Rait mu kõrval üürgas naerda ja karjus kui omatud ma siiski olen. :D Ma ei kurda. (A) :D
Eniveis... üritasin kaks vahetundi järjest arsti juurde minna, aga mõlemal korral õnnestus Jõksil mind kuskile ära tirida ja nii ma sinna ei jõudnudki... arsti juurde, ma mõtlen. Mis seal's ikka, juhtub...
Tekstiloomes õnnestus mul kirjand "4" saada... jee... Ma värisesin nagu haavaleht kui vihiku kätte sain... Muidugi sain ma teada, et sõnu, lauseid, lõiku ma koostada ei oska ja eesti keele väljendid lonkavad ka rohkem kui kaht jalga... No, muidugi, lugema ma alles veel õpin, mis te siis kirjutamisest tahate, eksju...
Igatahes oli meil jälle surmast rääkimise tund... see on rohkem kui kahtlane ja vägagi ebameeldiv, sest, et surmast rääkimine tekitab ebakindlust ja ma ei tea kunagi, kas ma ütlen midagi õigesti või valesti...
Pärast kooli läksin bussiga koju... Sõiduk otsustas kohe pärast linnast välja sõitmist ära surra ja 10 km / h edasi liikuda, sest käigud polnud täna tema teema... Nii me siis kuni Luunjani vahelduva eduga sõitsime... See läks lõpuks isegi halenaljakaks... Ja bussijuht ilmselgelt vihkas mind kui ma talle "Aitäh" ütlesin... :D

Baby, I love you. :)

Muide, Kätlinil sai eile aasta täis... see vajas mainimist, ma tean. :D Homme on koolis sõbrapäeva tähistamine, see tähendab, et TDL-ikad, pange homme punased riided selga,eksole. :D Ja... Intellektika on! Ja kui hästi läheb, näete mind juba reedel NR-i Intellektikal esindamas! :)

Seniks, tsauplau ja ärge konte murdke!

Kerttu