Nii armas on see, et laupäeva hommik algas päikesega minu silmadele. :) Üks tõeliselt ilus ja rahulik hommik.
Käisin eile esimest korda koos Aune ja Kätliniga trennis. Sõudmises nimelt. Okei, nemad olid seal juba nädal aega käinud, mina jõudsin sinna alles eile. Esmalt läksime pool tundi varem kohale, treenerit vajalikul ajal ei tulnud, aga polnud hullu. :) Meie naersime kõigi ja kõige üle. :D Aune nagunii jälle ei kuule, aga me ei põe. :D Igatahes tuli treener ka lõpuks, vaatas mulle otsa ja küsis:"Sa tahad ka trenni tulla või?" :D Ilmselgelt mõtlesin ma siis, kuhu see Kätlin mind vedanud oli. :D Aga minemata ei saanud ka jätta, sest Kätu lubas mind siis koolis ära uputada :D.
Ei, positiivne trenn oli. Kätu rääkis, et kevadeti, siis kui vesi vähemalt 10 kraadi juba on, lähme Emajõele sõudma, siis kestab trenn kauem, ca 2 tundi, poole sellest ajast veedavad algajad nagunii vees supeldes :D. Jess. :P
Ahjaa, muide, see paat on võimalik endalt alt ära ka sõuda ju. :D Ma olen veendunud, et ma olen esimene, kes oma paadile kuskile pärapõrgusse järele ujub, sest jah, minuga selliseid asju lihtsalt juhtub. :D Arutasime Kätlini ja Aunega seda ka, et mismoodi see paat täpselt laine vastassuunda pööratakse. Me leidsime võimaluse, et ronime maha, keerame 14 kg kaaluva paadi ümber, ronime peale tagasi ja sõuame edasi. :D Ainult, et selleks ajaks on laine juba nagunii kolmandas kohas, nii et. :D aaa, muide, üks paat maksab ca 20 000 - 1 000 000 krooni ju ja selle mahapillamisel puruneb see pisikesteks tükkides.. *-)
Hmm, siis kolmapäeval on mul uuesti trenn, me mängime mõnusalt lumes jalgpalli nagu treener mulle lõbusalt teatas. :P Jammy :P.
Trennis aga jooksime 20 minutit, korraga kuulsin tuttavat karjumist ja avastasin, et see on mu endine kergejõustikutreener. Jooksin siis edasi, kui korraga nägin, et ta mind jälgib. Hiljem jäin seisma ja siis ta vist tundis mu isegi ära, igatahes saatis ta mulle mõrvarliku pilgu... Ta pole mind kunagi sallinud... aga ega tunded on vastastikused. :)
Pärast jooksmist, ustega jändamist ja mööda maja ekslemist jõudsime ergomeetriteni, seal venitasime ja läksime ergokatele.
Poole mu sõudmise peal tuleb treener ja küsib:"Kas sa aeglaselt oskad ka sõuda või?" :D Ma siis ütlesin, et ega eriti hästi välja ei tule ja nii ta käskis mul koguaeg sekundilisi pause teha. :D "Võta nüüd aeglasemalt, sa sõuad siin kiiremini kui poisid!" :D Mina ei olnud süüdi ju. :D 10 minutit üritasin siis hästi aeglaselt kõike teha... Aga jah, ega see välja ei tulnud. Igatahes siis pidingi kahjuks koju ära minema, sest tahtsin nädalavahetuseks koju tulla. Nii kahju, trenn läks edasi ja isegi treener tundus natuke kurb olevat :D.
Siimo oli nii armas ja tuli mulle vastu ka veel. Ja siis läksime koju ja nääklesime tee peal teineteisega väheke. :) Naljaga pooleks muidugi, tema peale ei saa ju üldse kurigi olla. :) Ta liiga armas selleks. :)
Kojujõudes tõi naabrinaine oma emase jänese meile, et me neid paaritaksime oma isasega...Ohjaa... See ilmselgelt on tore, kuidas nad ringi lasevad ja hüppavad ja üksteist taga ajavad... See lärm... mmmm....
Pff, ma hakkan haigeks jääma... :( Nohu, köha ja kurk on niiiii valus,et anna või otsad. :( Aga loodetavasti saab asi korda, nüüd enam küll trenniks haigeks ei taha jääda, see on ikkagi liiga lahe!
Ega muud ei olegi mul vist öelda, nautige oma pikka nädalavahetust, mis muud! :)
Panen pildi neist kahest jänkust ka siis siia. :)
Kerttu
No comments:
Post a Comment