Ma ei tea, mis mul viimasel ajal nende bussidega on... :S
Kui pühapäeval pärast trenni kaheksasega koju sõitsin, siis oli esimene kord... Nimelt enne Mellistet läksin ette ja ootasin, millal bussijuht mind maha paneb. Mellistesse jõudes ta isegi mitte ei aeglustanud, vaid sõitis täiega peatusest mööda. Mina siis rõõmustasin ja mõtlesin, et ta viskab mu teeotsa maha ja ma ei pea päris pikka teed oma haigete lihastega kõndima... Aga ka teeotsast sõitis ta mööda... Ja ühel hetkel olimegi külast väljas. Bussijuht rahulik, mina närviline ja mõtlik kui seisin ja pimedat teed jälgisin. Kui kodu juba peaaegu et kilomeetri taga oli, küsisin:"Kas maha ei saagi?" sellepeale jäi juht mind vaatama ja ütles:"Ma ei märganud sind, oleksid võinud ju öelda!" seda viimast veel kurjalt ka... Nojah ja siis kuskile metsavahele ta mu maha panigi, mina pidin aga päris pika tee koduni maha kõmpima... :)
Täna oli teine kord.. Mõtlesin, et lähen viiesega koju. Bussijaamas ütles naisehääl kägisevasse mikrofoni, et buss hilineb... Hea küll, ootasin... ja ootasin... ootasin veel... Viimaks tuleb ette poole kuuene buss ja bussijuht teatab, et viiene buss võeti rajalt maha.. Kuna politsei oli otsustanud, et buss pole sõidukõlbulik ja kuskile Tartu-Elva maanteele ta jäänud oligi... Poole tunniga olin juba kergelt külmunud... See polnud aga kõik: nimelt linnast välja sõites oli Annelinnas silla juures seisma jäänud üks auto.. VIhane bussijuht peksis siis signaali ja karjus autojuhi peale . Nähes, et auto kuskile ei liigu, karjus:"Vaaakkkk juuuuu!" selle peale kogu bussirahvas ainult naeris. :D See oli tõsiselt koomiline.. :D Ja nii me tükkaega jukerdasime, et sealt mööda saada... Aga vähemalt ei maganud ta mu peatust maha.:)
No comments:
Post a Comment