Right here with you

Tereee!

Tänane hommik oli lausa võrratult ilus! Päike paistis mu aknast sisse ja otse mulle silma. Tavaliselt ajab see mu vihale, aga täna oli see pehme ja soe pai niii hea ja kodune. Ema ja Karl olid juba läinud ja mina vinnasin end 10.15 ajal lõpuks ka üles. Vaade oli lihtsalt super, taevas oli hele ja päike oli täpselt tumeda ringina pilvede taha mattunud. Mis kõige rõõmustavam: ka linnud laulsid. Nii hea kevade tunne tekkis kohe, et ma oleks tahtnud naerda, nutta, laulda, tantsida ja särada ja seda kõike kohe üheagselt ja korraga. Midagi niii ilusat ja head pärast rasket, töökat ja kiiret nädalat näha on ainult rõõm ja tõeline nauding.

Ma olen siiani täna täitsa kasulik ja asjalik olnud: teinud ära oma kodused tööd, kõik, peale geograafia, mis on paras õudusunenägu... Ma nimelt ei ole kaks nädalat millimeetritki TV-sse kirjutanud, mis tähendab, et nüüd tuleb see kõik järele vehkida. Okei, selle asja lükkame... kaugesse tulevikku... väga kaugesse... kohe nii kaugele, et see sealt ei paistagi. :)
Ainus asi, mis veel teha jäänud on siis kirjand, mis seekord tekstiloomes täiesti vabal teemal on. Nii uskumatu kui see ka pole: ma ei oska mitte kui midagi vabal teemal kirjutada... täiesti tühi maa selle koha pealt. Muidu vingun ma elu eest, et miks neid tobedaid teemasid vaja kui saaks kirjutada sellest, mis meeldib, millest tahan ja mis mulle huvi pakub. Nüüd antakse võimalus ja mul on ainult kökimöki... Ma usun, et väikesest raamatukokkuvõttest kirjandi näol saab ehk natkukenegi oma hinnangut tema silmis tõsta... Või siis mitte. Temast aru saada on üleüldse natuke keeruline ja raske. Öeldakse, et õpsidele saab siis meele järgi olla kui teda jälgida ja uurida, mis talle meeldib ja mis mitte ning siis pugemise mõttes täpselt natukene üht ja teist teha. Kahjuks või õnneks pole ma viitsinud isegi mitte sellega tegeleda.

Mis siis veel... Ahjaa, ma olen tervelt kaks päeva üritanud filmi vaadata... nimelt siis "40-aastast neitsit". Täitsa vahva film on, natuke perversne ja samas mõnusalt humoorikas, võtab pingeid maha ja viib kuskile sinna maailma, kus kõik on sõbralikud, head, toredad ja rõõmsad, samas aga üritavad ainult enese kasu peal väljas olla - just nagu pärismaailmaski. Peaasi, et endal hea ja mõnus oleks, tulgu see siis kas teiste heaolu ja närvide pealt või mitte. Tuletage meelde, millal teid viimati julmalt ära kasutati, hiljem ka seda teile nina alla hõõruti.
Miks ma üldse seda filmi nii pikalt vaatan: pff, ma ei tea, kas 21. sajand on otsustanud mulle jälle jalaga tagumikku lüüa ja tordiga näkku lajatada või olen ma ise idioot ( ärge te ainult mu fonti vaadake, ma ei kujuta isegi ette, miks see poole pealt selliseks muutus ): igatahes ei ole ma suutnud endale normaalselt subtiitreid leida ning pärast väsitavat päeva on igasugune inglise keelne jutt minu jaoks totaalselt vastuvõetamatu.

Oijah, praegu oleks ma Tallinnas MEPil... Mõelda vaid, reedest esmaspäevani kuulata tarku inimesi, ise kaasa rääkida ning loota, et siin maailmas ka midagi paremaks läheb... Mõttetu ütlete teie? Mis ikka muutuda saab, eks? Majanduskriis on majanduskriis ja kui me nüüd sellesse Mangi ennustatud epideemiasse ära ei sure, siis augustis läheb meil nii raskeks, et sealt niikuinii eluga välja ei tule, eksole. Uskuge või ärge uskuge, aga ülimalt nõme on see kui inimesed nii madalalubalised ja egoistid on. Nad arvavad, et see, et maailmas raske seis on, on ainult valitsuse ja kesteabkelleiganes süü, mis neist 360 kraadiga mööda läheb. Miks näha vaeva ja kurssi viia end sellega, kuidas säästa, kuidas kokku hoida ja kuidas natukenegi oma elu lihtsamaks teha kui saab muretseda selle pärast, kas sinu pangaarvelt kaob ära 5 miljardit krooni või mitte... juttu oli siis viimasest Armin Karu probleemist, kes oma pangaarvelt tervelt 5 miljardit kaotas. Oh vaeseke, kuskil musta Aafrika riikides pole inimestel süüa ja Eestis jääb 2009-ndal aastal töötuks ca 20 000 - 50 000 inimest, aga vot Gucci ja D&G kadumine on veel hullem kriis, eksole. Täiesti kohutav, kuidas inimesed isegi ei vaevu uurima ega lugema, mis meie maal ja majanduses tegelikult toimub... Elu 24 on siinkohal püha ja toptop.ee-st ei tasu isegi rääkida, eksole. Kes saaks elada ilma teadmiseta, kuidas Paris Hilton tanklas käis või kuidas Amy Winehouse end järjekordselt tolmulapiks jõi. Samas kui Eestis on hukkunud nädala jooksul ca 10 inimest, kellest 4 olid noored inimesed! Või sellest, et inimestel hakkab raha jääma väheks ning vaadaku, kuidas 7-lapselised pered iseendaga toime tulevad. See, kas neil on süüa ja riideid või mitte, ei koti küll kedagi.
Uskumatud inimesed elavad siin maailmas, kes lootes, et kriisid ja halvad asjad neist mööda lähevad, oma pea Tammsaare pargis Gucci kotti peidavad ning hiljem elu eest kõiki teisi oma probleemides süüdistavad, ainult mitte iseend.

Inimesed, hakake ometi mõtlema sellele, et ühel hetkel kaob ka see kõik teie käest ja selles nüüd küll Ansip süüdi pole!

Tervet mõistust ja vähem pahatahtlikkust teiste suhtes,

Kerttu