Tere kaunist päikselist pühapäeva kõigile!
Uskumatu, esimene kuu uuest aastast on juba seljataga ja päike paistab sama ilusti kui ta tegi seda uue aasta esimesel päeval. :)
Täna hommikul ärgates olin ma nii tohutult õnnelik, et päike jälle mu nägu pehmelt paitas ja õues sillerdas lumi nii, et mu silmad natukene valutamagi hakkasid. Kuidas ma päikest armastan! See on midagi, mis teeb tuju heaks ja paneb mu silmad särama.
Tänane hommik ei erinenud millegi poolest eilsest: mu ema, isa ja Karl olid kinno läinud ja kedagi polnud kodus, seega sain ma rahumeeli ka Mihkel Raua "Musta pori näkku" lõpetada. Selle viimane lause jäi mind kummitama... kummitas ka kogu selle aja, mil ma koeraga õues jalutasin. Seal oli nii külm, et mu ninaots tahtis viis korda ära külmuda, mis ei olnud mitte üldse kohe positiivne. Igatahes "Alates 2.augustist 1990 pole Mihkel Raud tilkagi alkoholi joonud, Singer Vingeris mängib ta kitarri tänaseni"... see millegi pärast kummitas mind ja ma ei saanud isegi aru, miks. Võibolla oli see positiivne märk sellest, et keegi leiab endas selle jõu jätta maha midagi, millega ta on nii tohutult kaua oma elust koos veetnud. Loodetavasti leiavad aina rohkemad inimesed endas selle MISKI, mis paneb neid maha jätma seda kõike halba ja vastikut, mis neid taga ajab ja painab. Oeh, lugesin kuskilt kunagi ühe sellise ütluse "Inimesed, kes oma pahe on maha jätnud, saavad aru, et nad ei ole kõikvõimsad, sest nad oskavad millegagi võidelda", see läks mulle nii tohutult hinge, sest selle nutmapanev loogilisus on lihtsalt hämmastav.
Sain täna kätte iganädalase kooli infolehe. See on siis selline tore leht, mida ma eriti kunagi ei lugenud ja selle eest pidevalt Rosenfeldti käest piki pead sain, et ma midagi ei teadnud... Nüüd tuleb see asi mulle igal pühapäeval mailile ja ma pean selle tahest-tahtmata läbi lugema. Minu üllatuseks mind oli seal isegi päris mitu korda ära mainitud, tsiteerin:
JUHTKOND TÄNAB
* Kerttu-Kadi Vanambit ja Liina Ilvest, kes esinesid hästi konkursil
"Märka matemaatikat enda ümber – jooned" ning nende juhendajat Kadri Veiderit
* TORE juhte Riina Voltrit ja Külli Hindriksoni; söökla juhatajat Svetlana Utsalit,
abilisi Elen Preimanni, Reet Lõppu, Helle Laasi, Kerttu-Kadi Vanambit, Mariliis Kulamaad,
Kersti Kivisikku ja aktiivseid
õpilasi TORE aastakonverentsi korraldamise eest
* KONKURSS "MÄRKA MATEMAATIKAT ENDA ÜMBER" Lõppes Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Nõo Reaalgümnaasiumi korraldatud konkurss "Märka matemaatikat enda ümber – jooned".
Ülesandeks oli teha foto, millel olevad jooned tuli matemaatikaprogrammi
GeoGebra abil eristada. Hindamisel arvestati originaalsust ja elulisust, korrektset vormistust
ja matemaatilist lähenemist. Võistlusega sooviti propageerida matemaatikaprogrammi
GeoGebra ja seostada matemaatikat igapäevaeluga. Võistlusele laekus 163 tööd.
Meie koolist osalesid Kerttu-Kadi Vanamb (10. kl) ja Liina Ilves (11. kl).
Kerttu-Kadi sai ergutuspreemia.
* TORE KONVERENTS Reedel, 30. jaanuaril toimus meie koolis TORE (Tugiõpilaste
Oma Ring Eestis) ülevabariigiline konverents-üldkoosolek, millest võttis osa 240 liiget.
Tehti kokkuvõtteid möödunud aastast, sai osaleda järgmistes töötubades: "Usaldus",
"Ei vägivallale, aga jah millele?", "Mina ise tore tegija", "Tore noor", "Filmindus",
"Tiimitöö", "Head suhted – ilus elu!
", "Tantsuline tegevus". Päev oli huvitav ja sisukas.
Täname direktorit Jaan Reinsonit võimaluse eest konverentsi meie koolis korraldada.
Täname ka Hans Oidjärve, Elen Preimanit, Reet Lõppu, Helle Laasi, Kristi Treimanit,
Ragnar Parkseppa, Kaja Kivisikku ja Elve Kuuske, kes aitasid konverentsi ette valmistada
ja läbi viia. Suur tänu söökla juhatajale Svetlana Utsalile ja teistele töötajatele maitsva toidu
eest. Abiks olid 5.b, 8.a, 8.b, 9.a, 9.b, 10. ja 12. kl õpilased. Kahes töötoas juhtisid tegevust
meie kooli õpilased Kerttu-Kadi Vanamb, Mariliis Kulamaa ja Kersti Kivisikk.
No näed sa siis, polnudki väga möödaläinud nädal. :) Mina olen iseendaga väga rahul.
Esimese kuuga olen ma suutnud täitsa arvestatava koguse asju ära teha, millest ma ehk
isegi unistada ei osanud. Mõnus on olla kellelegi vajalik ja kasulik, aga veel
mõnusam on see, kui sellest kellelegi ka tõesti mingitki abi või vajalikkust osutub,
mitte niisama tegemist. Isegi tänu ei ole ma taga ajanud, ega hakka seda ka kunagi
tegema.
Mind tegelikult painab miski... juba reedest saati. Rääkisin sellest eile Kristiniga,
kes teab vist absoluutselt kõike mu elust ja olust... Ma arvasin isegi, et ma suudan
sellele painamisele viimaks järele anda ja mu meeleolu läks küll paremaks kui see
eile oli, aga üks tore unenägu keeras jälle kõik peapeale ja ma pean jälle mõtlema ja
enda jaoks selgeks tegema, mis värk siiski on... Kuigi ma tean täpselt, et kujutan
endale ette asju, aga lihtsalt... mul on jälle raske üle saada.
Vahepeal ma mõtlen, et leian endale uued sõbrannad, kellele kõike rääkida ja kellega
jagada neid asju, mida muidu üldse rääkida ei saa, aga siis... tuleb välja, et paremaid
sõbrannasid kui Mirt ja Kristin olid, ei tule vist niipea. Nemad olid minuga siis kui
ma segi hakkasin minema (:D), nemad olid minuga siis kui ma õppimata kooli tulin ja
aitasid kõiges... uskumatu lihtsalt, et neid enam ei ole... Nii raske on seletada
kellelegi asjadest, kes tegelikult mitte midagi ei tea... Tuleks ainult vanad ajad tagasi.
Tegelikult ... eks kõik peavad oma eluga edasi minema ja mõttetult nutma ja halada
jääma ei ole siiski mõtet, aga oma ettekujutustest võiksin ma siiski ju üle saada.
Kristin ütles ükskord, et unenäod ei tähenda mitte midagi... See on see hetk, kus ma
tõesti loodan, et ei tähendagi, kuigi ma Krisi selle lause eest päris tükkaega ei
sallinud... :)
Nüüd aga teemavahetuseks :P. Mu naabrid on ogaraks läinud. Alumine naaber lõugas eile
öösel elu eest Niki - Liisat kaasa ning rääkis oma naisegi nii kõvasti, et isegi mina
siia üles selle ära kuulsin. üritades magama minna, kuulsin järsku mingit kõrvulukustavat
mürinat, mis mul pool ööd magada ei lasknud.. Hommikul jalutama minnes kuulsin ma seda
uuesti, siis sain ma aru, et seda teeb tema akna kõrvale paigaldatud generaator...Mida
iganes see sell seal üleval ka ei teeks. Täiesti kohutav, ma elaks nagu kuskil krdi
Raadi lennuväljal... Õudne.
Ahjaa, et mu sissekanne ikka lõbusalt lõppeks, siis... ma vaatasin Kuuma piruka esimese
osa täitsa ära. :D No midagi nii idiootset ei ole ma enne näinud. :D Täiesti hull.:D
Kes veel näinud pole, siis soovitan soojalt vaadata! :P
Olge siis tublid ja nautige päikest!
Kerttu
No comments:
Post a Comment