Nelja päeva unistus

Juhheika,

Kerttu on jälle vallutanud selle pisikese kastikese ja kirjutab siia oma kahest päevast. :P Ega midagi ei olegi juhtunud, oma tervise olen korda saanud vähemasti, mis on ülimalt positiivne: täna käisin juba ilma mütsita väljas. (A) Jaa, ma tean, ei tohi. :(

Eile oli selline rahulikum päev, õhtul pärast masendavat fotograafiat ja veel masendavamat psühholoogia kontrolltööd jooksin Betooni tänavale Siimo juurde. See oli päris tore, eriti meeldis mulle see vend, kes oli otsustanud mulle mingi väikese maa järele käia... Mulle pole kunagi too kant meeldinud. Bussijuht oli ka ülimalt ebameeldiv: karjus ühe vanamehe peale, kes tahtis esimesest uksest välja minna. Vaene mees ei saanud ju kõndidagi eriti. Siis tahtsin küll sellele bussijuhile vastu lõugu anda. Väga nõme käitumine.
Siis aga läksime koos Siimoga koju. :D Mööda selliseid toredaid lumiseid tänavaid. :) Hästi armas oli. :) Bussijaamas ehmatasime jälle inimesi ja turvameest ka. :) See nii tavaline meie puhul, et ma isegi ei imestanud enam, ainult naersin. :D Ja Siimo pidi kõigile selgeks tegema, et ma ei nuta. :D

Täna aga oli kunstiajaloos KT, jube tore oli, õnneks sai midagi kirja pandud, ehk ikka veab. :) "5-" oleks armas... :P Mis siis, et ma alles täna hommikul õppima hakkasin midagi...
Informaatika oli ka põnev... :D Tegelt peaks suuure aitähi ütlema Siimole, aga ma sain oma ülesandega tegelt ise ka päris hästi hakkama. ;) Ma olen isegi uhke natuke enda üle. :)

Pärast seda kõike läksin Kutsekasse: täna polnud neid hiiglaslikke poistehorde, kes mind suurte silmadega vaatavad. Igatahes oli hästi lõbus ja mõnus tund. Ei suuda järgmisi tunde ära oodatagi. Kes veel ei tea, siis ma õpin Kutsehariduskeskuses karjäärikoordinaatori tugiõpilaseks. :) Minu lõputöö on juba ... 19. veebruar Tartu KHK konverentsi saalis, kannab see nime "Tunne oma kodulinna ettevõtteid", mis suures laastus on siis igasuguste ettevõtete tutvustus. Mõnus on see, et kuna ma olen oma koolist ainus, siis... pean ma oma ettekande päris üksi tegema. :D Pole aga hullu, õnneks olen ma mikrofoniga harjunud... :) Ma loodan... :O
Aga tulge kohale ja vaadake ise järgi. :) Täpsemat infot hakkab kindlasti varsti ka laiemalt levima. :) Ma teen fotograafitööd ka seal muidu. :P

Lõpuks jooksin siis kappadikappadi linna ja emme juurde ning sõitsime siis koju. Nüüd olen õppinud vahelduva eduga eesti keelt, kirjandust ja natuke ajalugu ka. Viimase suhtes andsin ma töövihiku osas lihtsalt alla. Reede ju ometi homme. :)

Olge siis tublid ja ärge tülli minge,

Kerttu, kelle sünnipäevani on jäänud veel 4 päeva :)

Päris lõpetuseks üks pilt ka, mis mulle päris meeldib. :)