Oi, te ei tea kui läbi ma omadega olen... Oujea. Igatahes oli neljapäev kõige rahulikum päev mu nädalas. Koolis ainult 3 tundi ning pärast seda sain Siimoga kokku. Pidin talle siis külla minema, kuid, mina, tobuke, jätsin ju telefoni koju ning ei saanud talle õigel ajal helistada, et ta mulle vastu jalutaks. Oma mälu järgi kõndisin siis mööda Kastani tänavat ja ajasin majavärve taga :D. Koridorri jõudes, trampisin nii kõvasti, et ta ikka kuuleks, et ma jõudsin, mis muidugi haledalt läbi kukkus. :D Õnneks olid kõik uksed mu jaoks lahti ja nii ma õnnelikult Siimo juurde jõudsingi. :)
Need kaks, kolm tundi olid ikka ... tobedalt naljakad:D. Ma ei ole vist kunagi iseenda üle niii palju naernud. :D Täiesti hull oli. :D Ei, mulle meeldis. :D
Reede oli siis suurpäev: toimus TORE aastakoosolek. Terve eilse öö ja pool hommikut mõtlesin oma töötoale, mida ma siis läbi pidin viima.
Hommik oli ka põnev: mu naabrid olid otsustanud koridori kuni nende ukseni põlevaid küünlaid täis toppida. See tähendas seda, et kui ma hommikul koduuksest välja läksin, vahtis vastu mulle küünaldemeri, mis oli alguses nii creepy, et ma kriiskama pistsin.
Bussis sõites mängis mu kõrval istuv tädi LIIGAGI häälekalt oma telefonimängu ja kaks kohta eelpool istuv tädi seletas oma telefoni, kuidas buss mingis ristis kuhugipoole keerab...
Viimaks kooli jõudnud, vaatasime oma kooli etteastet üle ning siis hakkas minu jooksutamine peale. Kell oli juba nii kaugele jõudnud, et külalised hakkasid kohale saabuma, siis pandi Kerttu jooksma elevandikostüümide, võtmete, markerite ja lehtedega jooksma. Ainult mina suudan vist selle kooli kõrgetel kontsadel 2 sekundiga läbida, tõsiselt ka. Viimaks maha istudes olin ma niii läbi, et ei suutnud enam üldse aru saada, kus, miks ja millal ma olen.
Ma olen lahe ka ju: minu töötoa 25 kohta said kõige kiiremini täis (H), pandi isegi kohti juurde, öelge nüüd, et ma lahe pole, eks. :D
Eniveis, konverents hakkas siis nende õudsete elevantide tulekuga peale, neid oli tervelt 7! Ma pidin otsad andma kui nad veel tantsima ka hakkasid! Appi, kuidas ma neid maskotte ei salli. -.-
Pärast vante tantsisime siis TORE tervitustantsu, mida me veel selle koosoleku ajal liiiigagi palju tantsisime, lõpuks sain ma isegi asjale pihta ja hakkas isegi meeldima... :D
Igatahes, natuke siis minu töötoast: kandis see nime "Head suhted - ilus elu". Täitsa hea nimi, mis siis, et mina selle peale ei tulnud. :D Oli mul siis 25 inimest kohal ning kõik olid niiiii toredad ja rõõmsad ja armsad :). Nad said mulle kohe esimeste minutitega nii kalliks kui vähegi võimalik. :) Mängisime siis nendega õhupallimängu ja mina rääkisin neile sina,-ja minakeelest ning õpetasin, kuidas tunnete jäämäge teha. Ajasime niisama juttu ja lõpuks hakkaski aeg läbi saama ja ma pidin nad panema plakatit tegema. See poolteist tundi oli ilmselgelt liiga vähe meie jaoks ja mina veel mõtlesin, et ei tea, kuidas seda aega sisustada. Pool ööd kulus selle peale... :( Nii kahju, et kauem ei kestnud, nad olid tõesti rõõmsusest ja headusest pakatavad:). Loodan, et kohtume peagi!
Lõbusaks läks siis kui ma oma töötoast neile 264-le inimesele pidin ettekande tegema. :D Rivistasin oma "õpilased" üles ja hakkasin siis rääkima, endal hääl värises. Pärast rääkimist, taheti mulle tänukiri anda, aga mul muidugi oli ju mikker käes, hakkasin seda siis ära panema, kui korraga see rõõmsalt lauanurgalt maha hakkas veerema. Mina, Marju ja Rax küünitasime kõik kolmekesi elu eest selle järgi, põrkas see aga siiski vastu maad:D. Kartsin, et Rax sõimab mu nii läbi kui vähegi saab, tema aga naeris ja ütles:"Tubli":D .
Siis tuli paljupaljupalju plaksutamist ja veel seda TOREtantsu ja saigi päev läbi. Tormasin siis oma klassi, võtsin asjad ja tulin peale seda 9 tunnist koolipäeva tulema.
Mul oli tore. :)
Uskuge mind, mida rohkem uksi avate, seda TOREDAM teil on! :)
Väsinud, aga rõõmus Kerttu
PS: Atlantis avab juba 13. veebruar uksed ning 14. veebruar tulge kõik uude kluppi koolinoortepeole! Jälgi reklaami! ;)
No comments:
Post a Comment