All about you

Jeiii!

Ma ei tea, miks ma siia nüüd iga päev olen kirjutama hakanud vms. :D Tegelikult tahtsin ma siia ühe pildi panna, mille täna hommikul natuke pärast 7t tegin. Päikesetõus siis Kerttu aknast. Muidugi tormasin ma siis kaameraga välja ja kukkusin klõpsima, aga see pilt jäi kõige rohkem silma ka. :)

Emme läkski nüüd ära. :P Piiiiiidu, seniajani kui isa ja Karl koju tagasi tulevad, muidugi. :P Mõtlesin, et peaks vektordama hakkama, seega tuleb nüüd mõni normaalne õpetus genereerida ja siis vaadata, mis saama hakkab. :P
Ma hakkasin isegi mingit täiesti tundmatut seriaali tõmbama... Nimeks oli vist "About a girl" vms. No, ma ei tea, kui see mingi jama on... :D

Mm, muide... Ma ütlesin eile, et jah, meil sai Siimoga 5 kuud täis, aga ma vist unustasin mainida, et ma armastan teda :). Nüüd siis teate :)

Dilly dally

Jeika!:)

Täna oli siis "Tsau" ja "Okei"-vaba päev... "Tsauga" oli asi natuke raskem... selle kasutamist ei osanud ma kuidagi ära lõpetada, "Okei"d aga täna kasutasin väga vähesel määral. Ma olen uhke ka enda üle veel sellepärast :).

Hommik algas sellega, et ma hakkasin oma majandusõpikut lugema. Emmel oli hiiglama raske mind sealt eemale tirida ja autosse istuma panna, sest ma olin nõuks võtnud peatüki läbi lugeda. :) Mina ei olnud üldse süüdi, et ma igat lehekülge aeglaselt ja mõnuga lugesin ja seetõttu ca 30 minutit veetsin (A). Oli-oli heaaaa(A) :P.

Igatahes sai minul ja Siimol täna 5 kuud täis. :) Selle tõttu tuli ta mulle külla ka täna. :) Minu juurde jõudsime olime mõlemad unised, mina suutsin vaevu oma silmi kinni panna, totukas ei tahtnud aga kõrval üldse mitte magama ka jääda ju. :D Muudkui siples ja pilgutas silmi. :D Oi, kuidas ma eile planeerisin, et mis me teeme ja kuidas ja miks, aga noh, sinna need asjad jäidki... :D Ilmselgelt olime täna liiga vähe koos, aga asi seegi. Lõbus oli vähemalt. Mitte, et meil muidu üldse lõbus ei oleks, eks. :D 3 oli ja kõik need feilisid ;) Siimo teab, millest ma räägin ;);).

Igatahes kui Siimo oli koju läinud, hakkasin ma filmi vaatama, seekord siis "Sex drive-i". Ütleme nii, et ma lootsin rohkem seksi. :D Ei, päriselt ka. :D Ainult roppsõnu tuli sealt nagu valingust, seksi aga mõnel üksikul korral... Mis sex drive see siis on?! :D Aga film on väga äge, mulle meeldis, soovitan teilgi vaadata. :)

Mis ma veel rääkida oskan... Hmm... :) Ahjaa, facebooki tegin endale kasutaja, aga ilmselgelt ei oska ma seda kasutada:D. Jube koht... Ma ei saa aru, kas ma kirjutan mingeid teatisi iseendale või mõnele sõbrannale. :D Täiesti kahtlane värk, ma ütlen. :D
Otsustasin hakata seriaale ka tõmbama, selleks küsisin Rasmuselt kutset tvtorrent.com-i... Rasmus oli hea:

(20:34) Rass:	Lii rääkis sulle igast reeglid ka ära, et kui ei upi saad banni jms?
(20:34) Kerttu\\ Ingel k:	Mkm, ei rääkinud...
(20:35) Rass:	Küsi talt täpsemalt, ta õpetab sind .Aga ma saadan sulle algul 10GB et saad algul midagi 10gb eest tõmmata.
(20:35) Rass:	Siin tuleb üles ka laadida, aga selleks illegaalne programm. Encu võib ka sind õpetada

Jah, kõik hakake mind nüüd õpetama. :D Sest, et ma ei osanud ka seal midagi tarka teha. :D Rasmusest nii palju, et ma ikka veel tahaks teda kiusata, aga ta senini pole vedu võtnud :(.

Muide... Ma arvan, et mu arvutil on meest vaja. :D Nimelt nagu ma rääkinud olen, klaver ei tööta... Seniajani ei töödanud, kuni Siimo täna tuli, käpakese korra külge pani ja see jobudus elueest kirjutama hakkas. :D Tulin mina, otsustas klaver, et pole neid klahve mulle vaja... :D Tuli Siimo, kaks näpuliigutust ja see jälle töötas :O. Ilmselgelt meeldivad talle ITimehed, vms... :D Grr, ma ei või, ma ütlen. :D

Mu emme sõidab homme ära Pärnusse, piiiiiiidduuuuuuu!:D Mahlapidu otseloomulikult ;). Kerttu on nädal aega koos Karli ja isaga kodus, jipikajee. :D Ta tassib mul jälle pool elamist kaasa, tule taevas appi, nagu ta sinna elama läheks vms.:D
Igatahes... homme hakkan ma küll vektordama!:D Mul on terve hunnik õpetusi ja oioi kui jälle midagi välja ei tule. :)

Midagi muud ma hetkel küll rääkida ei oska, sabad rõngasse ja rõõmsalt kevadesse! :)

Btw, õp. Veider ei tohi küll ära minna:(. Jutt mu mataõpsist siis. :( Jama asi ju, ta on nii vahva. :)

Sägäns:)

Bulletproof princess

See maailm, mis elab minus, mis minuga ühte loodi, on sama vana kui mina ja veidi mu enda moodi... - Liisa orkuti märge :)


Tere!

Rändasin mööda Liisa orkutit hetk tagasi ringi. See ajendas mind ka kirjutama... Vaatasin neid koolipilte ja ohkasin raskelt. Nii raskelt, et sellist ohet ei ole ma ammu ohanud.
Ühel hetkel tundsin,et mind valdab kahtlane tunne... Selline tunne, et ma päris ei kuulu siia... Midagi on valesti, väga valesti... Ma muutusin kurvaks ja seejärel hakkasid pisarad kuskilt altpoolt üles tulema ja ma tundsin seda vastikut kibedat maitset.
Ma tunnen, et ma olen üks tühi kest... On olemas, aga täiesti isikupäratu... Lihtsalt, keegi... Lihtne tüdruk, mitte midagi erilist. See tunne ei meeldi mulle. Ma ei taha olla tühi kest, ma tahan olla see, kelle unistused täituvad ja kellel on olemas isiku-ja loomupära. Ei taha olla samasugune nagu see tühi ja vastikult hall mass mu ümber. Ma tahan ka KEEGI olla.
Mul on vastik tunne... Ma olen end ära kaotanud, kuskile nii sügavale, et sealt on pea võimatu välja tulla... Võibolla ei ole ma end isegi mitte üles leidnud, et siis ära kaotada. Kuskil on mingi viga, aga ma ei oska seda parandada, ma ei julge seda ka otsida, kartes pärast kellelegi haiget teha.
Kõige halvem on see, et ma ei saa öelda:"Okei, saame üle, sabad rõngasse ja marsime rõõmsalt edasi!" See oleks võlts... veel võltsim kui ma ise praegu...
On-on masendav, aga ma teisiti ei oska...

Muide, homme on emakeele päev, mille Jaan Tätte ristis okei-vabaks päevaks. :) Teeme siis midagi tarka ja kasulikku ning ärme see üks päev oma eestlust maha salga ja räägime puhast, korralikku emakeelt.
Mul endalgi on häbi, et oma kodumaale nii teen... Mõelgem natuke oma keelekasutuse peale... Mina tahan eestlane olla, aga teie?

And again, again...

Jälle mina. :D

Jah, alguses ei saa vedama, pärast ei saa enam pidama... :P Mis teha, mõtlesin, et sajan jälle sisse ja ütlen kaks sõna. :P
Tervis on täitsa normaalne: urisen ikka veel, aga nohu ei ole ja pea tuikab ka natuke otsas, aga see on vist ajaloost pigem... :P Ma avastasin, et mu TV lehtede arv on kasvanud 21-ni. Palju õnne mulle. :) Varsti hakkan tegema... või noh... jah...
Homme kooli ei lähe, ravin end veel kodus, et siis kenasti vaheajaks jalul olla ja möllata. Seega, minu jaoks on vaheaeg alanud. Jeeeei. :) Kaks päeva varem, aga alanud. Böö teile, kes te veel koolipinki litsute ja nühite. :P Tegelt homsest ajaloo-ja politoloogia tunnist tunnen ma küll puudust... ja prantsuse keele tundi võiks ka minna, aga noh, ei ole hullu. : )

Emme tuli koju ja siis ma ajasin temaga niisama juttu... Rääkisin endast ja Siimost ( ehk siis Koogipaarist:D) mille peale tema ainult muigas ja niisama küsimusi küsis. Rõõmsalt teatasin talle, et ma tahan 12.12.2012 abielluda... :D Ema vaatas natuke lakke, mõtles... mõtles ja ütles siis:"Oh, vähemalt on sul siis veel natuke aega!" :D Paaniliselt hakkas ta mind ümber veenma pärast seda koogijuttu kui ta tegi mulle ikka selgeks, et veel abielluda pole mõtet:D.
Siis aga läks jutt sellele, et ma raamatupidamisest huvitun. Emme on küll öelnud, et ma ei peaks sama tööd tegema, mida tema, aga nähes kui väga ma majandust armastan, lõpetas ta selle jutu. Seega, minust saab tüüpiline raamatupidaja: pika jopega, mida ma vähemalt 20 aastat järjest kannan ja kapuuts peas ringi käin. :D Need, muide, on tüüpilised raamatupidajad. :D Ma muidu hakkaks sekretäriks, aga Siimo ütles, et sekretärid on ilusad, blondid ja direktoritele flirtimiseks, seega minu puhul ei mängi vist välja. :) Aga eks ta teab, millega ta riskib ;).
Igatahes andis emme mulle natuke raamatupidamise töid teha. Hästi suure hunniku tšekke, klambreid ja käskis need kenasti kuupäevalisse järjestusse panna. Siis klammerdasin need õigete paberite külge hiljem veel kinni ja oligi kõik. Sain väheke kirjutada ka. Oi, kuidas mulle need asjad meeldivad, mis siis, et teie arvates suht mitte midagi, aga mina olen laes õnnest. :) Tegelt juba siis kui ma 5- või 6-aastane oli, andis ta mulle selliseid pisemaid töid, millega kätt harjutada ja mina istusin kabinetis ja tegin kõike emme järgi. :) Nii vahva ju!:)
Ei, kui te nüüd arvate, et ma noorsootöötajaks enam üldse saada ei taha, siis te eksite - tahan küll ja väga tahan ja TPS ootab mind, nii et;). Aga Mainor tundub ka hea valik olevat... seal on isegi ju psühholoogia, ma sain ka nüüd teada. :P Oeh, nii palju valikuid, aga üks Kerttu. :)

Ahjaa, rändasin väheke Buduaaris ka ringi, leidsin teema Vähk meestest... :P Keegi küsis, et mis neid eriti võlub:P. Nüüd ma tean, millega ma Siimo ära võluda saan - SÖÖÖÖGIGA:D Tõsiselt ka, kui midagi vaja pidavat olema, siis tulevat Vähkidele söögiga läheneda ja saabki kõik, mida tahta... Õõõu, Siiiiiimoooo (A) :D
Rääkige mulle veel, mis neid peale kuuvalgel jalutamise, söögi ja romantika köidab? :P

Sefiirikiiiiiiiiissssuuuu

Joukdidou,

Kes ei tea, siis kell on 7.34 ja ma passin kodus. Ma olen jälle haigeks jäänud... Oeh jah... Kurk on nii valus juba kesteabmispäevast. Nüüd passin ma kodus ja valutan kurku... Üldse kardan ma, et ma saan selle sama toreda lümfisõlmepaistetuse, mis mul eelmine vaheaeg oli... See algas samamoodi... Mingi gripiepideemia pidi jälle ringi liikuma: rahval on kõhuvalud, peavalud ja süda on mega paha... Gäthlin läks eile isegi haiglasse selle peale... Täitsa jama ju.. Kui Irelie seda rääkinud oli, hakkas mul ka kõht suht valutama. :D Loodetavasti saan ma ikka vaheaega nautida, mitte jälle antibiootikumidega sõber olla..
Üritasin vektordada ka... Aga nagu ikka läks see sinna... kaugele... hästi kaugele minust... *-)

Nüüd OLEN ma veendunud,et kõik elektroonilised 21. sajandi vidinad mind vihkavad... Nimelt... Eelmisel reedel ütles mu läpaka klaver lõplikult üles... Ainus asi oli see, et ma sain Siimole läbi MSN-i "probleem" öelda... :D Ja see jäi ka mu viimaks sõnaks... :( Siimo ütleb, et mu mõni kuu tagasi, läpasse aetud Coca hakkab seal oma tööd nüüd tegema... Pff... Sain Liilt siis jubina, millega oma kaks lärmakat klaverit arvutiga ühendasin ja nüüd siis üritan kuidagi kirjutada... Muidugi on mu arvuti üldse otsaandmise äärel... Loobib oma suva järgi aknaid kinni, arvab, et ta võib ka vestlustes osaleda, öeldes aeg-ajalt "gh~" vms... Või arvab, et kaks rida k-tähtesid on ka vajalikud...
Siis olen mitu päeva nagu jobu endale seda jubinat taga ajanud, mida klaveri ja arvuti vahele ühendada... Lähen poodi ja ütlen,et "Mul on seda jubinat vaja", siis vaadatakse mulle hetk otsa ja öeldakse:"Meil ei ole." Ja nii ma muudkui käin... ja käin... ja käin... :S

Eile ütles mu kena roosa telefon üles... Ma vist loopisin teda jälle kuskile. :D Igatahes ei leia ta enam ühtki leviauku ja ei suhtle minuga absoluutselt. :D Grr, ütlen ma selle peale... Päriselt ka nagu. :D

Mis siis veel... Koolis on ka tore jah... :D Mina ja Rait oleme Rosenfeldtile totaalselks õudusunenäoks... :D Esmaspäeval töölehte täites, me itsitasime ja rääkisime vist natuke liiga kõva häälega. :D Mina ei ole süüdi, et Rait tahtis tobedaid lauseid sinna kirjutada ja mind sellega kiusas... Reported speech pole nagunii meie rida ju. :D Igatahes saime me Raidiga kõvasti varem tunnist ära :D.
Teisipäeval oli ka inka tund tore: Rait aevastas ja nuuskas nii tobedalt naljakalt, et ma keset tundi naerma purskasin, Rosenfeldt minu järel. :D Ja siis me naersime ja naersime. :D Keegi ei saanud asjast aru ja Rait muutus järjest vihasemaks. :D Lõpuks ma küsisin talt:"Sa ikka saad aru, et su üle naerdakse praegu jah?" :D Rait läks näost siniseks, siis roheliseks ja siis kollaseks ja urises:"Jah!" :D Rosenfeldt ütles aga:"Tegelikult ma ei naera üldse Raidi üle, vaid sinu, Kerttu. Sina hakkasid naerma ja mina sinu järel":D Vähe feil siis. :D Rait mõnitas mind veel tund aega järjest sellega. :D

Hmm, oma kirjandusega kaklen kaa... Sain mingi töö jälle "3" ja nüüd tuleb kursus "3", mitte, et ta muidu midagi muud oleks tulnud, eksole... Ma olen ka hästi rõõmus, jah... Ema küsis eile, et kas ma ise olen rahul sellega... Loomulikult mitte... Aga jah, Heinmaa kirjutas mulle tööle "Minu arvates ei saa neid tegelasi nii mõista. Kahjuks jah" Mis krdi ajast õpetaja töösse enda arvamust kirjutab?! Või siis minu vastuse järele "Kahjuks vastasid mööda!" WTF?! Halleluuja kirjandus ja eesti keel... 9 aastat armastatud tunnid... Ja nüüd ained, mida ma vihkan, kardan ja kogu südamest jälestan... Uskumatu, kuidas keskkooliõpetaja valib endale lemmikud ja siis poputab, ninnutab ja nännutab neid... Sellised asjad jäid kuskile põhikooli tasandile...
Sellega seoses istusin eile füüsika tunnis ja libistasin pilgu üle enda ees oleva lehe, seal olid KHK Kutsevõistluse alad... Pilk jäi pidama "raamatupidamise" kohal... Ja siis ma mõtlesin, et "kõik, sinna ma lähen!" muidugimõista ei ole see alates põhiharidusest. Ma olin niiii nördinud ja vihane, et ei suutnud enam pisareid tagasi hoida.

Nüüd püüan ma edasi mingitpidi vektordada ehk ja siis vajun õpikute ja töövihikute vahele õppima... Mul ENDISELT on 18 lehte vaja ajaloo töövihikus teha... :D

Olge tublid ja püsige tervena!

Pildid on siis minu tehtud, peale selle Hello Kitty. See on siis minu vektordatav pilt või midagi. :D Ülejäänud pildid on pühapäeva looming. :) Viimasel pildil on Karl, mu vennaraas siis. :)(L)

Everytime we touch

Okei, ma ei ole tõesti ammu kirjutanud... Aga jah aega on niii vähe olnud, et ma lihtsalt ei ole arvutis olnud rohkem kui 2 tundi.
Mis ma siis teinud olen... olen õppinud, käinud oma asju järele vastamas, raadioski käin kenasti ikka ja trenni olen ka kaks korda juba sattunud. :D
Reedel oli trenn tore... Läksime Kätlini ja Aunega sinna, mina sain võtme tänu Kätule, kelle vastutada ma siis jäin. :D Loomulikult ei lubanud ta mul hingata ega midagi, eksole. :D Tegime siis 20 minti jooksu, 40 minti sõudmist ja 40 minti üldarendavat. Pärast neid ülesandeid ma sealt matilt ka enam ei tõusnud. :D Laupäeva hommik oli aga eriti tore... Esmalt hakkasin üles tõusma rõõmsalt kui suurest kõhuvalust voodisse tagasi vajusin. Siis panin jalad kõhu alla ja keerutasin end voodist maha. :D Naerda ei saanud, aevastada ei saanud, köhida ammugi mitte. :D Keela rõõmu, eksju. :)
Mida vahvat ma siis veel teinud olen... :) Eile oli raadio sünnipäev, läksime siis Siimoga sinna, tuli välja, et me olime raadiost peaaegu, et ainsad, kes viisakalt riides olid, nojah siis. Meie ülesanne oli kandikud käes pokaale jagada, õnneks aga vabastati meid sellest kandikupiinast ja andsime niisama jooke... Mina tormasin muidugi Jüri Sasi juurde ja andsin talle klaasi kätte, laialt naeratades. Viimane vaatas mind sellise näoga, nagu oleks ma ikka sügavalt peast põrunud. :D Mm, siis õhtu kulminatsiooniks oli see koht kui me Siimoga torti sööma läksime. Esmalt ajasin mina sealsamas kandikul torditüki ümber, mis tähendab,et mehele ma ei saa... Oma taldrikule läks see aga õnneks ikka püstisena. Siimoga juhtus samamoodi nagu minugagi. Sellele sattus aga Big peale, kes karjus:"Haa, te ei jäägi kokku! Ma pean sellest kohe kõigile teatama!" :D No ja muidugi ta haaraski mikkeri ja lõugas sinna:"Meie ainus raadio armastajapaar ajas mõlemad torditükid ümber! Nad on vabad nüüd!" kuskilt kaugelt kostis:"Minge lahku nüüd!" :D Õnneks kedagi eriti ei kottinud. :D Nad ei pannud tähelegi seda Bigi tavapärast lärmamist mikkerisse. :D
Hiljem stuudiosse minnes, ütles Veedler meile:"Noh, koogipaar!" :D:D:D Vähe me ei naernud siis. :D Jahm , meie olemegi koogipaar, aga uhked selle üle! :D

Hmm, KHK-s lõppes mu kursus siis teisipäeval... Läksin sinna, sõin torti, sain tunnistuse kätte ja tulin tulema. Natuke kurb oli... Mulle nii meeldis seal, hästi lahedaid asju sain ikka teada... Mõtlen ikka veel KHK-sse minemisest... Meil võiks ka nii ilus kool olla. :(

Ahjaa, täna käisin Karliga linnapeal... Nimelt on tal laupäeval jubetähtis giidikoolituse osa ja täna võttis ta mu kaasa ja vedas mööda linna ning rääkis mulle igasugu vahvaid asju. Alguses mõtlesin isegi, et ehk veidi igavaks läheb, aga ei, Karli oli tore kuulata, ta oleks mulle isegi veel rohkem võinud rääkida. :) Aga, ta lubas mu homme uuesti kaasa võtta :). Igatahes, Baeri ta mul kallistada ei lubanud ja igasugustest ustest ei tohtinud ma ka sisse minna. :( Vahepeal sattus ta segadusse ja küsis:"Kuule, kus me oleme?!" :D või siis "Mis asi see on?" :D Aa, muide, Riigikohtu kõrval on koht "neljas aste", seal saab pissile minna,et te teaksite, giidikoolituse põhitõde. :D
Aga, mul oli äärmiselt tore ja midagi harivat sain ma ikka kamaluga teada. :) Aitäh sulle. :)

Tegelikult olen ma hästi palju asju veel teinud, aga hetkel ei ole mul aega rohkem rääkida, olge tublid. :)

Kerttu

Year 3000

Hommik kõigile!

Nii armas on see, et laupäeva hommik algas päikesega minu silmadele. :) Üks tõeliselt ilus ja rahulik hommik.

Käisin eile esimest korda koos Aune ja Kätliniga trennis. Sõudmises nimelt. Okei, nemad olid seal juba nädal aega käinud, mina jõudsin sinna alles eile. Esmalt läksime pool tundi varem kohale, treenerit vajalikul ajal ei tulnud, aga polnud hullu. :) Meie naersime kõigi ja kõige üle. :D Aune nagunii jälle ei kuule, aga me ei põe. :D Igatahes tuli treener ka lõpuks, vaatas mulle otsa ja küsis:"Sa tahad ka trenni tulla või?" :D Ilmselgelt mõtlesin ma siis, kuhu see Kätlin mind vedanud oli. :D Aga minemata ei saanud ka jätta, sest Kätu lubas mind siis koolis ära uputada :D.
Ei, positiivne trenn oli. Kätu rääkis, et kevadeti, siis kui vesi vähemalt 10 kraadi juba on, lähme Emajõele sõudma, siis kestab trenn kauem, ca 2 tundi, poole sellest ajast veedavad algajad nagunii vees supeldes :D. Jess. :P
Ahjaa, muide, see paat on võimalik endalt alt ära ka sõuda ju. :D Ma olen veendunud, et ma olen esimene, kes oma paadile kuskile pärapõrgusse järele ujub, sest jah, minuga selliseid asju lihtsalt juhtub. :D Arutasime Kätlini ja Aunega seda ka, et mismoodi see paat täpselt laine vastassuunda pööratakse. Me leidsime võimaluse, et ronime maha, keerame 14 kg kaaluva paadi ümber, ronime peale tagasi ja sõuame edasi. :D Ainult, et selleks ajaks on laine juba nagunii kolmandas kohas, nii et. :D aaa, muide, üks paat maksab ca 20 000 - 1 000 000 krooni ju ja selle mahapillamisel puruneb see pisikesteks tükkides.. *-)
Hmm, siis kolmapäeval on mul uuesti trenn, me mängime mõnusalt lumes jalgpalli nagu treener mulle lõbusalt teatas. :P Jammy :P.
Trennis aga jooksime 20 minutit, korraga kuulsin tuttavat karjumist ja avastasin, et see on mu endine kergejõustikutreener. Jooksin siis edasi, kui korraga nägin, et ta mind jälgib. Hiljem jäin seisma ja siis ta vist tundis mu isegi ära, igatahes saatis ta mulle mõrvarliku pilgu... Ta pole mind kunagi sallinud... aga ega tunded on vastastikused. :)
Pärast jooksmist, ustega jändamist ja mööda maja ekslemist jõudsime ergomeetriteni, seal venitasime ja läksime ergokatele.
Poole mu sõudmise peal tuleb treener ja küsib:"Kas sa aeglaselt oskad ka sõuda või?" :D Ma siis ütlesin, et ega eriti hästi välja ei tule ja nii ta käskis mul koguaeg sekundilisi pause teha. :D "Võta nüüd aeglasemalt, sa sõuad siin kiiremini kui poisid!" :D Mina ei olnud süüdi ju. :D 10 minutit üritasin siis hästi aeglaselt kõike teha... Aga jah, ega see välja ei tulnud. Igatahes siis pidingi kahjuks koju ära minema, sest tahtsin nädalavahetuseks koju tulla. Nii kahju, trenn läks edasi ja isegi treener tundus natuke kurb olevat :D.

Siimo oli nii armas ja tuli mulle vastu ka veel. Ja siis läksime koju ja nääklesime tee peal teineteisega väheke. :) Naljaga pooleks muidugi, tema peale ei saa ju üldse kurigi olla. :) Ta liiga armas selleks. :)

Kojujõudes tõi naabrinaine oma emase jänese meile, et me neid paaritaksime oma isasega...Ohjaa... See ilmselgelt on tore, kuidas nad ringi lasevad ja hüppavad ja üksteist taga ajavad... See lärm... mmmm....

Pff, ma hakkan haigeks jääma... :( Nohu, köha ja kurk on niiiii valus,et anna või otsad. :( Aga loodetavasti saab asi korda, nüüd enam küll trenniks haigeks ei taha jääda, see on ikkagi liiga lahe!

Ega muud ei olegi mul vist öelda, nautige oma pikka nädalavahetust, mis muud! :)

Panen pildi neist kahest jänkust ka siis siia. :)

Kerttu