Monday, February 2, 2009

Lill, lugemisoskus, kapp, naer, valu - tavaline esmaspäev

Joukidijoujou!


Oi, täna oli mul pikk päev... 7 tundi ja pikk koosolek takkajärgi. Tegime siis Lisabeti, Jelizaveta ja Stinaga sõbrapäeva jaoks ettevalmistusi ja rääkisime niisama Treffnerist, Kommertsist ja üleüldse maast ja ilmast. Saime teada, et mõni aasta tagasi oli üks tšikk kolinud ( sõna otseses mõttes KOLINUD ) õpilasesinduse ruumi... Sinna umbsesse, ilma akendeta ruumi, kus on kiviaja arvuti ja kaks tumbat ning kraanikauss, mille tassides on juba arvatavasti tsivilisatsioon... Õudne ju. Ma ei saa aru. :D


Ahjaa, mainimata ei saa jätta tänast inglise keele tundi. See oli pehmelt öeldes jube... Nimelt, Roosit ei ole, läks püramiidide alla puhkama ( :D ), see tähendas, et ta oli Koskeli end asendama palunud. Hallipäine, silmad ninale kokku kukkunud vanatädi, kes ilmselgelt kibestunud on... Eniveis... Ma istun inglise keeles esimeses pingis, mis on totaalselt häving, eks. :D Tädi terve tund aega inises Raidi peale ja seletas "juustu" erinevaid vorme, nagu Rait targalt mainis. :D Siis otsustas ta, et palub meil ette lugeda kodust tööd, mida meile üldse teha ei antudki. :D Peatükist, mis on meie vääääga kauge tulevik... :D Normaalne. :D "Lugege neid ülesandeid teineteisele ette siis" ütles ta. :D

Ma olin lõpuks nii masenduses: ei teadnud, kas naerda, nutta või hirmust minema joosta. :D Rait oli mulle moraalseks toeks ja patsutas mind aegajalt õlale, et ma otsi ei annaks.. naerust. :D Thank god, et mul ainult kaks tundi inkat sel nädalal veel on, rohkem ma seda tädi küll üle elada ei suuda. Õnneks lubas Rait homme minu kõrvale istuda, oi, siis saab vist Kolmandat maailmasõda tunda. :D Talle ilmselgelt meeldib kui mina ja Rait tunnis juttu ajame... :D

Geura oli ka tore... Ma isegi tegin tunnis kaasa, rääkisin ja värki. :D Tegin tarka nägu ja olin niisama armas, mulle isegi meeldis. :D Igatahes tegi Arle mulle vahetunnis selgeks, et kui sisse ei lähe, pole mõtet isegi suruma hakata. :D Minu naermise peale karjus ta, et kes see siin vasakule on, eksole.. :D Mina pole süüdi, et ta enne nii super energiline oli, et mingit haiget juttu lõpuks ajama hakkas, onju. :D Siis... Anti vältis ka mind suht pool tundi, ma ei tea miks. :D Lõpuks hakkas ta muga suhtlema ja keeras kogu mu suure õppimise peapeale. :D

Enne koosolekut suutis Jõks ka eriti geniaalne olla: nimelt oli tal vaja aulast mingi hiigel lill ära viia ja palus Raidi appi. Juhuslikult läksin sealt mina mööda ja Jõks karjus:" Kerttukene, tule siia Raidile appi, näe, Rait, ilus tüdruk tuleb sulle appi, saage siis tuttavaks." Meie vaatasime teineteisele otsa ja tegime siis selgeks, et me teame teineteist juba 10 aastat ja täitsa JUHUSLIKULT oleme ka klassikaaslased. :D Siis kupatas ta meile lillekese kätte, arvates, et see megaraske on, et peab kahekesi kandma, mis oli muidugi liiga koomiline, sest vaeseke oli sama kerge kui see taburet mu laua kõrval. :D:D Ma siis rahumeeli võtsin lille aluse, mille peale Jõks seletama hakkas, et pangu ma see maha, muidu nikastan veel end ära. :D Oh muidugi, mis siis, et see sama kerge nagu lill oli, eks. :D Way to go, Jõks. :D


Koosolekust ma siis juba rääkisin... Pärast kooli läksin otseteed raadiosse. Seal oli jällegi Big, kes ei tahtnudki täna mu armastust ära osta ega mulle porri näidata, kui kahju. :D Igatahes andis ta mulle mikkerdiktofoni ja käskis vox populi järgmiseks nädalaks valmis teha. Kes ei tea, siis tegu on rahvaküsitlusega. Minu oma on siis noorte raadiokuulamisest: harjumustest, jaamadest, telekast, saadetest ja paljust muust. Seega, olge valmis, ma hakkan teid piinama. :P


Eriti õudseks kiskus asi siis kui minu tänane "õpilane" Viktor uksest sisse marssis. Big oleks naerust kõverasse kukkunud ja mina jäin hirmust suurte silmadega jõllitama. Okei, tegu oli 29-aastase mehega... Jahm... Ta ei osanud mitte üldse lugeda ja kogu saade osutus totaalseks katastroofiks. Selle kõige otsemas tähenduses. Alguses oli ta nõus mulle isegi ette lugema kõva häälega, kuid loobus sellest teiseks korraks... Ju arvas, et on juba nii kõva saate tegija. Igatahes veeris, puuris ja purssis ta nii koledalt, et mul tekkis poole saate pealt tunne, et vahetan end Siimo vastu nii kiirelt välja kui vähegi saan.

Irisema ja puhkima hakkas ta juba siis kui ma blokki üritasin sisse juhatada ja kaht uudist omavahel mõne üksiku lausega liita. Muidugi lause "hoiduge alkoholist" muutus hetkega tema suus "Hoiduge autokoolist!" Jahm... :D Eniveis, nii õudset saadet pole mul enne olnud, isegi minu ja Siimo "naerusaated" on normaalsemad olnud, tõsiselt ka.


Ahjaa, ma muide, sain NR-i kaudu siiski All Starsile pileti, ja kui ma mõtlen, et ma seda siiski Mikule maha ei äri... siis... kohtume juba 14. veebruar A le Coqis All Stars Winteril! ;)


Mm, ma pidin selle ka ära mainima, et mu hammas valutab nii jubedalt, et isegi Ibuprofen ei tee imet... Seetõttu andis vanaema mulle saialille hammaste vahele... See pidavat valu ära võtma... No ma ei tea...

Aia on. :(
Valuvaba õhtut, ööd ja homset päeva soovides,
Kerttukas

No comments: