Jingle bells, jingle belles :)

Houhouhou, käes on 1. detsember. :) Jõuludeni on 23 päeva... Ma olen juba mõelnud, et kinke peab vaatama hakkama ja inimesed juba uurivad, mis ma jõuludeks tahan... Üldiselt olen ma väga rahul kui lumi maha tuleks ja ma viimaks enda kaamerale korraliku koti saaks. :D Aga see on juba ära korraldatud... :) Lumega on nagu ta on, aga küll ta ära tuleb. :)

Mis siis vahepeal toimunud on... Hmm...Ega's suurt midagi polegi, kõik läheb täpselt nii nagu ta minema peab või isegi paremini veel. Kurvaks teeb mind pigem see, et ma olen ikka tohutult alla käinud selle mõne kuuga. Uskumatu, et minust on saanud potensiaalne väljalendaja... Mitte, et see mind ees ootaks, aga ega ma kardan, et palju enam puudu ka ei jää. Ma ei tea, mis on saanud minu viitsimisest ja usinusest oma töösse, aga seda ei ole enam. Eks suurt rolli mängi ka nn "uus elu", kus ei ole enam ühtegi "vana", mis oleks kodune ja mõnus... Inimene pidavat küll kõigega harjuma, aga vahepeal on nii krdima raske. Isegi kui tekib ebameeldiv ja outsideri tunne... kelle juurde siis joosta ja oma muret kurta? Kurbusega peab tõdema, et inimesed, keda ma tohutult usaldasin ja kelle peale sain ma absoluutselt alati loota, on kadunud ja nemad on selles "uues", kuhu enam väga "vana" ei kuulu. See on nii kurb... Ehkki minu elu on viimasel ajal päikselisemaks muutunud, pole siiski kõik enam nii nagu ma tahaks või vajaks. Vahepeal mõeldes tuleb pisar silma ja isu kõigele käega lüüa - see ongi vist põhjus, miks ma enam lihtsalt ei suuda. Mul on ääretult kahju sellest kõigest.

Nüüd tuleb aga see kauaoodatud jõuluaeg ja mina hakkan end sellest kõigest välja puhkama, vähemalt püüan. :) Siis on uuel aastal ka hea kõigele vastu minna.

Seniks, mis siis ikka, oodake lund nagu minagi ja, et teil kõik soovid täituks, ka need kõige pisemad :)

Kerttu