Vana ja uus

Tere!

Uskumatu - ma kirjutasin siia nii ammu aega tagasi, et lausa häbi hakkab. Kahju, et mul munareste ei ole, mille sisse häbenema minna. Andke andeks, ehk tuleks see mu uue aasta lubadustesse esikohale panna? Et ma vähemasti PÜÜAN siia tihedamini kui iga kuu kirjutada... :D
Tegelikult mõtlesin, et kirjutan siia oma aastast... Seda on siia veel natuke rohkem kui 12 tundi jäänud. . .

Alustaks siis sellest, et aasta oli mul superhea, kõige parem siiani ja ma olen sellega super rahul! :)

Jaanuar ja veebruar möödusid täiesti tavaliselt: sünnipäev, mis igal aastal kipub olema, uus Ipod :P. Mitte midagi eriti märkimisväärset ei juhtunud.
Märts hakkas aga ilmet võtma: algasid koolidesse katsetetegemise aeg... See tähendas minu jaoks Treffnerisse ja Härmasse pürgimist koolivaheajal... Treffneri katsetel õnnestus mul muidugi katkisele toolile istuda ja üleüldse läksid need katsed kus see ja teine, aga ega ma eriti ei pingutanudki, ei tahtnud ju siiski sinna, aga proovida tuli.
Kuu oli aga pingeline, ka eksamid hakkasid ähvardava kiirusega lähenema...
Aprillis käisin reisil - nimelt Venemaal... Tsirkus, mida ma nii totaalselt pärast seda vihkama hakkasin oli kõige õudsem asja juures... Hotdogid olid head :P. Šopata sai ka muidugi. :) Noh ja Joel võttis hotellist muidugi padja kaasa, mis ka omamoodi... huvitav oli... :D
Aprill oli aga eriline ka muu asja poolest: tulid teised koolikatsed... Seekord siis Kommertsi ja Descartes'i. Oi kui õnnelik ma olin, kui Kommertsi uksest värisedes sisse läksin ja ringi vaatasin, oi, kuidas ma seda kooli jumaldan! Katseid tegin niii õnneliku meelega, et oleks või topelt kohe teinud. Kõik rikkus ära aga see minu seljataga olev tibi, kes mult koguaeg kõike küsis...
Pärast TDL-i ja TKoG katseid tuli see kõige piinavam aeg - tulemuste teadasaamisaeg...
Mai võttis huvitavad pöörded: esmalt sain sisse TKoG-sse, mille üle olin ma niii tohutult õnnelik. Selle rikkusid ära aga vanemad ja TDL, kes olid nõuks võtnud mitte mind sealt ära lasta. Seega jäi minust kõrvalkool siiski liiga kaugeks.
24.mai oli aga huvitav oma Rattaralli poolest, kus ma olen hakanud viimased, khm, kaks aastat käima. Eks muidugi, jah, ühel põhjusel ma sinna ju Kristiniga läksin, või mis? Pärast seda võtsid asjad jälle sellised pöörded, mida ma tol hetkel tahtsin ja vajasin.
Üks negatiivsemaid asju oli läbikukkumine matemaatika proovieksamil...
Juuni - eksamid. 2008 esimestel tundidel tegin lubaduse: eksamid peavad korraliku tulemuse andma. Ma täitsin selle. Mata - üllatuslikult "4", eesti keel "5" ning ühiskonnaõpetuse eksam "5". Ma jäin rahule. Pärast seda piinavat aega saabus rahu - lõpetamine. Uskumatult ilus päev oli! Aitäh veelkord kõigile, kes kohale tulid. :) Pisara võtab siiani silma tagasimõtlemine sellele 20ndale kuupäevale.
Aga, ega ma siis puhkama jäänud: järgmisel päeval jooksin Liiga laagrisse Saaremaale. Elu esimese reisi kohta oli see super! Juventega kolm päeva veeta, mängida lauamänge, jagada kleepse linnas, näha naervaid ja lõbusaid silmi, kakelda Karliga toidu pärast:D,magada läbiligunenud telgis, jalutada Kuressaares - see oli imeline! Kuressaare kõige kõrgema elumaja juures on ka tore seista... 8-)
Muhul veetsin oma jaanipäeva, me ilmselgelt olime kõige populaarsemad seal :P.
Aitäh teile, kordame veel, eks! ;)
Juulis täitsin oma ühe unistuse - minust sai Noorteraadio saatejuht. Ja see juhtus kõigest tänu ühele pisikesele koosolekule, kus ma juhuslikult Bigile ütlesin, et võiks ju proovida. Nii ma siis kohtusingi MiiSu ja Catyga. Kõik läks lihtsalt nii lihtsalt ja hästi.
Juulis hakkasin ka malevas tööle. Seal kohtusime Karliga. Oi, kuidas me kaklesime ja üksteise kallal närisime. :D Läbi juhuse saime teada, et elame kõigest ühe korruse kaugusel teineteisest. Temast sai mu parim sõber, kellega KÕIGEST rääkida. Mis siis, et ta mind vahepeal kinni teipida tahtis ja raamatukogu arhiivis ei vastanud kui ma ära kadusin ja teda lõugasin. :D Aga jah, meie olime kõige paremad ju raamatukogus;) . Isegi kingi saime. :)
August oli veel töö ja siis hakkasin mõtlema koolile. Käisin aga Noorteraadios ja olin täitsa rõõmus selle kõige üle. Muidugi ei saa mainimata jätta, et see august oli selline esimeste kuu. ;) Käisin päris mitu korda Tallinnas, eks päris mitmel erineval põhjusel... August lõppes aga Kristini ja siidripurgiga. Muidu ei saanud ju kooli minna. ;) Tegelikult lõppes august ühe saatusliku telefonikõnega, mis jäi Kerttu ja ühe inimese vahel viimaseks.
Septembris läksin kooli, ikka oma vanasse, ilma kõigi oma sõpradeta. See oli valus ja harjumatu. Õhtuti nutsin ja üritasin kõigest väest oma eluga edasi minna, mis ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Kõik muutus aga 15. september kui ma Siimoga lihtsalt Noorteraadios töölolles suhtlema hakkasin. Siimo oli see, kes mu ellu kohe päikese tõi ja mu unerütmi sassi lõi. ;) Siis hakkasime ka koos saadet tegema ja kõik läks aina ülesmäge.
Astusin muidugi ka kooli Õpilasesindusse ja hakkasin üksi tegema koolilehte Minipääsuke. Leidsin ka tagasitee tennise juurde - ma ei mõista ikka veel, kuidas ma sain sellest eemal olla.
Oktoober võttis uskumatud pöörded: Kerttust ja Siimost sai paar ( Can't belive, eks:D). Koolis läks nagu läks... Hakkama sai, mis siis, et kirjanduse kursus "2" hakkas tulema. Siiski läks kõik ainult paremini. Käisin ka ühel kõige toredamal noortekonverentsil Rakveres koos Aune ja Anzelikaga. Õhtul möllasime Aqvaspa-s ning rääkisime mõnusate poistega poole hommikuni. Nii vabastav ja suurepärane õhtu ning öö. Hommikul kõndisime Evertiga kõigil muidugi nii kiiresti eest ära, et keegi järele ei jõudnud. Oh, kui palju talt õppida oli ja rääkida temaga! Igatsen tema totakaid märkusi ja tunnustavat pilku. Ma sain temaga kõigest rääkida: oma mõtetest ja tunnetest ja kõigest. :) Hommikusöök oli ka tore :).
Samal konverentsil osalesime ka Eesti suurimal Flashmobil. Seisime huvitavates poosides keset Rakvere kesklinna ja hiljem tantsisime nii kuis jõudsime Rakvere pisikeses bussipaviljonis 300kesi. Tõeline fiiling! :) Ja täitus ka minu teine unistus: Õpilasesinduse presidendi koht kuulus nüüd ainult mulle.
November oli ka sama tore: Siimoga sai kuu täis. :) Sille ja Kerttu käisid Pärnus konverentsil Lahe Koolipäev 2008, mis oli tohutult lahe! :) Kõiki neid toredaid inimesi näha, kes midagi ära tahavad teha - SUPER! :)
Samuti hakkasin Tartu Kutsehariduskeskuses õppima karjäärikoordinaatori tugiõpilaseks. Midagi toredat jälle juurde omandada on ju vahva. :) Koolis läks küll raskeks, aga kõik sai viimasel hetkel ikka korda nagu alati.
Detsember algas ja möödus kiirelt. Tegemist oli nii palju, et vahepeal ei märganudki teiste olemasolu enam. Jõuluballid, kabaree, mis samuti huviavaid pöördeid võttis. Tore oli näha neid inimesi, kelle igatsus vahepeal koolisolles nii tugevalt peale tuleb, et pisaraid tuleb vägisi tagasi hoida.
Jõuludeks võttis mind aga enda alla haigus, millest vabanen alles uuel aastal kui mu ravikuur lõpeb. Aga tore on teada, et ma nii paljudele korda lähen ja ikka küsitakse, kuidas tervis on. Aitäh teile. :)Muidugi sai minust vahepeal ka brünett. :) Blondist siis brünetiks nagu Timps ütles. :)
Oli ka kurbi hetki, aga ma olen tugev ja saan neist üle. :)

Ja nüüd ongi nii, et aasta saab läbi ja tuleb oodata, mis nüüd siis saab. Kas läheb veel paremaks? Halvemaks? Ei muutu midagi?
Mul ei ole midagi kurta: mul on supersõbrad, superkallis inimene, kes mu kõrval on, armastavad vanemad ja mis peamine: mu unistused on täitunud! :)
Kõik, mis ma sellelt aastalt ootasin on minu ees ja mul olemas. Ma saavutasin need, mis ma tahtsin ja ma olen niii rahul ja õnnelik. :)
19 lubadusest täitsin 10, üle poole, ma olen rahul. Ülejäänud ei olnudki nii tähtsad lubadused. :)

Mine rahus, aasta 2008! :)
Teile aga, head vana-aasta lõppu ja kõike paremat uuel aastal! Ärge heitke meelt ja pidutsege hästi!

Tere Kerttu :)